Aarushi mõrvajuhtumi otsus: Talwarsi õigeksmõistmine on õigluse kinnitus

Kas vanemad saavad tappa oma ainsa lapse? Kas neid saab süüdi tunnistada tõendite alusel, milles ei ole väljaspool mõistlikku kahtlust?

Aarushi mõrvajuhtum, Aarushi talwar, Aarushi kohtuotsus, rajesh talwar, nupur talwar, talwar õigeks mõistetud, Aarushi hemraji mõrv, allahabadi kõrgem kohus, CBI, Aarushi uudised,Kui CBI ei suutnud kohtus tõendeid esitada, andis Ghaziabadi kohus dr Rajesh Talwarile kautsjoni. (Faili foto)

Vahepealsel ööl, 15.–16. maid 2008, leiti hambaarstipaari Nupur ja Rajesh Talwari ainus laps ja tütar Aarushi Talwar nende elukohast Noidas oma magamistoast läbilõigatud kõriga.

Talwarid esitasid kaebuse oma koduabilise Hemraji peale, kes oli majast kadunud ja kahtlustas teda mõrvas. Müstiliselt leiti mõni päev hiljem nende maja terrassilt Hemraji lagunenud surnukeha. 14-aastase tüdruku surmajärgses aruandes oli kirjas, et tegemist oli seksuaalse kallaletungiga ning politsei uurimist alustades tuvastas, et mõrv sooritati kirurgilise täpsusega.

Talwarid, kes ise olid arstid, sattusid kahtluse alla ja politsei uurimist käsitleti 'aumõrva' juhtumina. Dr Rajesh Talwar arreteeriti oma tütre Aarushi ja koduabilise Hemraji topeltmõrva eest.

Osariigi valitsus, kellele kuulus salapärase juhtumi hilinenud uurimine ja tohutu surve, andis topeltmõrva uurimise CBI-le. Uurimine võttis uue pöörde ning dr Talwari segaja Krishna ja tema kaaslased Vijay Mandal ja Raj Kumar arreteeriti ning neile tehti valedetektor ja narkoanalüüs.

Kui CBI ei suutnud kohtus tõendeid esitada, andis Ghaziabadi kohus dr Rajesh Talwarile kautsjoni.

Rohkem kui kaks aastat hiljem, 2010. aasta detsembris, esitas CBI pärast Talwarsi narkoanalüüsi testimist 2010. aasta jaanuaris sulgemisaruande, milles märgiti, et kuigi Rajesh Talwar oli peamine kahtlusalune, ei esitatud tõendite puudumise tõttu süüdistuslehte. .Kuid Ghaziabadi kohus võttis CBI esitatud aruande teadmiseks ja esitas Talwaridele süüdistuse STK paragrahvi 302 (mõrv) ja paragrahvi 201 (tõendite hävitamine) alusel.

Pärast seda, kui järgnes pikaleveninud kohtulahing, mis vaidlustas nende väljakutsumise õiguse ülemkohtusse, pidid Talwarid lõpuks kohtu alla astuma, mis algas viis aastat pärast sensatsioonilist mõrvajuhtumit. Just kohtuprotsessi ajal väitis CBI, et Aarushi ja Hemraj mõrvasid 14-aastase tüdruku vanemad Rajesh ja Nupur Talwar, kuna mõlemad leiti taunitavast ja kompromiteerivast olukorrast.

Väite põhjendamiseks ei esitatud aga kohtuekspertiisi ega asitõendeid. Kaudsete tõendite põhjal mõistis esimese astme kohus 26. novembril 2013 Talwari abielupaari topeltmõrvas süüdi ja määras eluks ajaks vangi.

Pärast nelja aastat on kauaoodatud kohtuotsus ja Talwarsi saatus otsustatud täna Allahabadi ülemkohtu jaoskonnakohtu poolt, kus ülemkohus tühistas esimese astme kohtu otsuse. Eluaegset vanglakaristust kandnud hambaarstipaar mõisteti mõrvas õigeks põhjusel, et CBI ei suutnud väljaspool igasugust kahtlust tõestada, et vanemad on süüdi ning seetõttu ei saanud Talwareid süüdistada üksnes kahtlustuse alusel.

Kriminaalasjas lasub tõendamiskoormus süüdistusel ja kahtluse korral, kui neid on, süüdistatav. Asja menetlev kohus tugines India tõendite kogumise seaduse jaotistele 106 ja 114, milles öeldakse, et „kui mis tahes fakt on isikule eriti teada, lasub selle tõendamise kohustus tal” ja „kohus võib eeldada mis tahes asjaolu olemasolu. asjaolu, mida ta arvab tõenäoliselt juhtunuks, võttes arvesse loodussündmuste, inimkäitumise ning avaliku ja eraettevõtluse ühist kulgu, nende seost konkreetse juhtumi asjaoludega”.

Need sätted annavad kohtule õiguse eeldada mis tahes asjaolu olemasolu, mis tema arvates tõenäoliselt juhtus. Selles protsessis arvestavad kohus lisaks asja asjaoludele ka loodussündmuste ühist kulgu, inimkäitumist jms.

Tõendite esitamise seaduse paragrahvi 106 eesmärk ei ole siiski vabastada süüdistuse esitaja kohustusest tõendada süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid seda kohaldatakse juhtudel, kui prokuratuuril on õnnestunud tõendada fakte, millest saab teha mõistliku järelduse kohtuasja kohta. teatud muude faktide olemasolu.

Kui süüdistatav ei saa välja tuua ühtegi temale teadaolevat asjaolu, saab kohus kasutada seda täiendava lingina oma nõude toetuseks.

Näib, et Allahabadi kõrgem kohus jõudis pärast tõendite analüüsimist järeldusele, et prokuratuur ei suutnud esimeses astmes juhtumit väljaspool mõistlikku kahtlust tõendada ja seetõttu kasutas ta erieeldusi jaotise 106 ja jaotise 114 tõendite alusel. tegutseda, ei saa kasutada.

Ööl vastu 16. maid 2008 oli Talwari majapidamises, kus mõrv aset leidis, vaid neli inimest – nimelt AarushiTalwar, dr Nupur Talwar, dr Rajesh Talwar ja koduabiline Hemraj. Neist neljast kaks surid sel ööl ja kuna puudusid tõendid kõrvalise isiku majja sisenemise kohta, tugines esimese astme kohus juhtumi asjaoludele ja süüdistas vanemaid oma teismelise tütre mõrvas ja mõrvas. koduabi.

Kas vanemad saavad tappa oma ainsa lapse? Kas neid saab süüdi tunnistada tõendite alusel, milles ei ole väljaspool mõistlikku kahtlust?

Vanemad on juba kaotanud oma hinnaliseima kingituse, tütre Aarushi, ja ilma oluliste tõenditeta omaenda tütre surmas süüdistuse esitamine oleks olnud õigusemõistmine.

Allahabadi ülemkohtu täna langetatud otsus on kindlasti tohutuks kergenduseks Talwari paarile, kes pidas pika ja karmi võitluse õigussüsteemi vastu, mis kestis üheksa pikka aastat.

Kuid isegi kui Talwari perekond ja sõbrad ning nende heasoovijad tähistavad õigeksmõistmist ja Allahabadi kõrgeima kohtu otsust, jääb päeva lõpuks vastust ootav suur küsimus – kes tappis Aarushi ja Hemraji?