Artikli 370 tühistamine oli 'Kashmiri erandlikkuse' lõpp

Ram Madhav kirjutab: Viimase kahe aasta jooksul on rahu ja demokraatia edendamine rohujuuretasandil olnud.

J&K andmine uue juhtkonna kätte ning sõltuvuse vähendamine keskvalitsusest ja julgeolekujõududest on loogiline püüdlus pärast artikli 370 tühistamist. (Faili foto)

Mitu aastat tagasi, kui alustasime dialoogi PDP-ga, et uurida võimalust moodustada Jammus ja Kashmiris koalitsioonivalitsus, oli mul võimalus vestelda selle partei kõrge juhiga. Vastuseks minu väitele, et peaminister Narendra Modi oli osariigi edusammudest ja arengust huvitatud, ütles juht mulle, et Delhi kõik valitsused on sellest rääkinud ja midagi uut pole. Teine juht väitis, et kõigi inimarengu indeksitega (HDI) läks J&K-l paremini kui teistel India osariikidel.

Tegelikult oli osariik 2019. aastal HDI edetabelis India osariikide seas 11. kohal, edestades suuremaid osariike nagu Bihar, UP, MP ja Lääne-Bengal. Põhjuseks oli keskusest kogu aeg osaks saanud soodne kohtlemine. Vaid 13-miljonilise elanikkonna jaoks on selle eelarvekulud aastatel 2021–2022 umbes 1 10 000 miljardit, samas kui UP-i puhul, mille elanikkond on 20 korda suurem, on see 5 50 000 miljardit. Kui UP-i sisemine tulu moodustab peaaegu 80 protsenti oma kulutustest, siis J&K vähem kui 20 protsenti. UP täidab oma tulude puudujäägi laenude kaudu, J&K aga kesksete toetuste kaudu.

Viidates, et areng pole kunagi olnud probleem, teatas Kashmiri juht hiljuti toimunud noorte mõtlejate kokkutulekul, et erinevalt mujal Indiast omab keskmine keskklassi kashmiirlane maja, kus on vähemalt neli magamistuba ja privaatne aed tosina pähklipuuga. ja paar õunapuud.

Pole ime, et Valley peavoolu juhtkond suhtus arengusse tõrjuvalt. Mis siis osariigis poliitikat juhtis? See, mida juht, kellele ma viitan, ütles hiljem, andis vastuse. Nõuti tunnistama, et J&K ühinemine Indiaga 1947. aastal, kuigi tal oli moslemienamuse osariigina muid võimalusi, oli selle rahva järeleandmine ja seega peaks India olema neile igavesti tänulik.

See oli aastakümneid tekitanud riigi peavoolu poliitilises rajatises Kashmiri erandlikkuse tunde. Artiklit 370 peeti India tänulikuks žestiks, mitte materiaalse arengu eest, vaid selle erandlikkuse tunnustamise templina. Järjestikused valitsused Delhis otsustasid seda maa-alust meeleolu ignoreerida ja jätkasid juhtkonna hellitamist.

See erandlikkuse tunne ja Ladlapani sündroom (hellitatud olemine) domineerisid riigi poliitikas seitse aastakümmet. Neid kasutasid ära nii sees kui ka väljaspool olevad jõud, et edendada kogu separatismi ja terrorismi infrastruktuuri orus.

Artikli 370 tühistamine kaks aastat tagasi oli mõeldud selle erandlikkuse lõpetamiseks. Jätkates arengu edendamist tavainimeste hüvanguks, otsustas liidu valitsus pidada ülimalt tähtsaks rahu ja demokraatia loomist rohujuure tasandil. Arengu rindel näitavad Covidile vaatamata sellised näitajad nagu tööhõive, investeeringud ja infrastruktuuri arendamine paljulubavaid väljavaateid. Töötuse määr on langenud eelmise aasta 19 protsendilt tänavu 10 protsendile. J&K Bank on andnud laenu üle 20 000 inimesele, sealhulgas naistele, kuni 10 000 000 rubla. Valitsus kavatseb selle viia 50 000 abisaajani. TÜ-s on nüüd seitse arstikõrgkooli ja kaks vähiinstituuti. Kaks idufirmade inkubatsioonikeskust on kerkinud Srinagari NIT-i ja Jammu IIT-sse. Covidi rindel on administratsioon torkinud peaaegu 60 protsendile abikõlblikust elanikkonnast.

Ühe aasta ametis olnud leitnantkuberner Manoj Sinha on toonud TÜ toimimisse dünaamilisust ja korda. Tema ligipääsetavus, ulatuslik maanteereisid ning keskendumine rohujuuretasandi arengule ja demokraatiale pole mitte ainult andnud energiat administratsioonile, vaid ka armastanud teda masside jaoks. Ta on taganud, et paar aastat tagasi alanud rohujuuretasandi demokraatlike institutsioonide, nagu küla-, kvartali- ja rajoonipanchayat'i tugevdamise protsess viiakse edasi, delegeerides neile üksustele fondi, funktsiooni ja funktsionääri.

Terrorirünnakute arv langes märkimisväärselt vahetult pärast artikli 370 tühistamist. Kuigi rünnakute arv kasvas eelmisel aastal veidi, on see siiski väiksem kui 2019. aasta augustieelsel tasemel. Vahistatud terroristide arv on koos terroristide peidupaikade lõhkumise, piiriüleste tunnelite väljakaevamise ja IED-de levikuga märkimisväärselt kasvanud. J&K politsei on saanud täisealiseks, kutsudes üles vähendama sõltuvust teistest julgeolekujõududest. Inimesed näivad mõistvat, et põhiseaduslik eristaatus ei tule enam tagasi, ega paista see ka eriti häirivat. Ükski juht ei rääkinud eelmisel kuul toimunud kohtumisel peaministriga artikli 370 tühistamisest.

Kõik see viitab olukorra olulisele paranemisele. Edaspidi on veel paar olulist väljakutset. Orus oli aeg, mil inimesed mõnitasid üksteist, öeldes, et Nabaz on manz chuy Pakistan – see tähendab, et Pakistan jookseb su pulssis. Suurema osa elanikkonnast see enam nii ei ole. Kuid osa elanikkonnast, kes tunneb, et teda on petetud, on tuntav pahameel.

Oluline on selle pahameele leevendamine enne, kui erandlikud inimesed seda ära kasutavad. Hetkel on see pahameel väljendumas TÜ staatuse tagasilükkamise ja täieliku riikluse taastamise nõudmise kaudu. Nende nõudmiste eest võitleb uus juhtide põlvkond, kes pole imbunud erandlikkuse libedast mõtteviisist. Nendega tegelemine ennetähtaegsete seadusandliku kogu valimiste ja õigel ajal omariikluse taastamise kaudu tugevdab seda juhtpositsiooni. J&K andmine selle uue juhtkonna kätte ning sõltuvuse vähendamine keskvalitsusest ja julgeolekujõududest on loogiline püüdlus pärast artikli 370 tühistamist.

See veerg ilmus esmakordselt trükiväljaandes 6. augustil 2021 pealkirjaga „Kashmiri erandlikkuse lõpp”. Kirjanik on India Fondi juhatajate nõukogu liige.