Thunbergi piltide põletamine on sümboolne hoiatus võimaliku saatuse eest, mis ootab 'liiga iseseisvaks' peetud naist

Kui nägemus, kuidas grupp mehi põletab noore naise kujutisi ja kujusid, ei pane meil kõhtu kortsutama, siis võib-olla oleme naistevastase vägivalla ideega täiesti harjunud ja varasemad pingutused selle probleemi lahendamiseks on olnud asjatud. .

Meie avalik sfäär on tugevalt maskuliniseeritud ja naised, kes ei pea kinni kultuurinormidest, kus nad tegelikult kuuluvad, saavad nii mõnigi kui ka sageli karistada. (C R Sasikumari illustratsioon)

Kliimaaktivisti Disha Ravi vahistamine süüdistatuna protestitööriistade komplekti jagamises ning Greta Thunbergi plakatite ja kujude põletamine sisaldab kurjakuulutavaid sõnumeid, mis on lisaks ilmselgetele eriarvamuste ja sõnavabadusega seotud sõnumitele. Ei pea nõustuma Greta Thunbergi keskkonnaaktivismi olemusega, et järeldada, et reaktsioonid tema säutsunud toetusele põllumeeste agitatsioonile paljastavad mõningaid sügavalt murettekitavaid aspekte seoses sooga India ühiskonnas. Te ei pea isegi toetama põllumeeste eesmärki, et arvata, et meie avalik kultuur on muteerunud mürgise maskuliinsuse teatud tasemele. Kui nägemus, kuidas grupp mehi põletab noore naise kujutisi ja kujusid, ei pane meil kõhtu kortsutama, siis võib-olla oleme naistevastase vägivalla ideega täiesti harjunud ja varasemad pingutused selle probleemi lahendamiseks on olnud asjatud. .

Mitte väga kauges minevikus viis 18-aastase Roop Kanwari niinimetatud sati 1987. aasta Rajasthan Sati (ennetamise) seaduse vastuvõtmiseni. Seadus oli suure arutelu lõpptulemus, arutelu ja agitatsioon, mis keskendus soolise diskrimineerimise vormidele, mis normaliseerisid naistevastase vägivalla traditsioonide nimel. Kaheksa kuud pärast abiellumist suri Roop Kanwari abikaasa Maal Singh ja noort naist tabas mehe tules kohutav saatus. Seaduse üks põhiaspekte oli muuta karistatavaks tegevused, mis ülistasid sati põhiaspekti – naise süütamist.

Seadus tunnistas, et peale teo enda õudse olemuse oli naistevastase vägivalla õigustuseks selle surmajärgne elu – näiteks populaarkultuuris ja religioossetes tavades. Selles tunnistati, et lisaks tegelikule vägivallale on sümboolne vägivald oluline tegur naiste ja nende kohast ühiskonnas puudutavate vastuvõetamatute ideede taastootmisel.



Kui tahtmatud naised saadeti nende abikaasade matusetulel avalikku surma, siis eraelus neil palju paremini ei läinud. Pereköögi lõkked – muidu mugavuse ja toimetuleku sümbolid – on saanud kaasosalisteks omapärastes indiaanlastes koduste õuduste, mõrvade ja inimliku ahnuse draamades. Pruudi põletamine on kõige sagedasem viis nende naiste tapmiseks, kelle perekonnad ei ole suutnud kaasavara nõudeid täita. Jätkuvalt on tõsiasi, et paljud naised, keda esmalt rahalehmadena ette kujutatakse, muutuvad süte ja tuhaks, kui nende pere ei suuda maksta. Uute tarbimiskultuuride ja suuremate püüdlustega materiaalse edenemise poole on see tendents, kui üldse, süvenenud.

Juhtkiri| Õiglusabinõu: aktivisti vahistamiseks mõeldud toetusdokumendi relvastamine annab signaali paranoiast, mitte demokraatlikust võimust.

Muidugi ei panda naised põlema mitte ainult raha pärast, vaid ka vägistamise järel. 2019. aasta detsembris süütasid tema süüdistatud noore naise, kes oli teel Unnao politseijaoskonda oma vägistajate vastu tunnistama. Samal kuul vägistati, kägistati ja tema surnukeha süüdati Hyderabadis ning Bihari küla teismeline suri põletushaavadesse pärast seda, kui ta vägistamisele vastu seisis.

Naistevastane vägivald ulatub kaugemale nende petrooleumiga üle valamisest ja põlema süütamisest. Surm saab väga avaliku näo – poomine, uppumine, rõdult tõukamine – mitmeid viise. Kaasavaraga seotud surma tunnistamine seaduslikuks kuriteoks tunnistab ühtlasi naistevastase vägivalla sügavalt juurdunud olemust ja ühemõttelist vajadust nii karistada kui ka heidutada. Greta Thunbergi plakatite ja kujundite põletamine peaks meid hirmutama, kuna need häirivad tendentsid murravad jätkuvalt meie kollektiivse teadvuse pinda. Ja kuigi kujude põletamisel on Indias pikad traditsioonid, on naiste vormi põletamisel avaliku protesti tüübina väga erinev tähendus kui meessoost. Sellel on oma sümboolse vägivalla ja meheliku ärevuse ajalugu.

Kui meessoost protestijad põletavad teiste meeste kujusid, pole sellel teol mingit seost sellega, mis meestega päriselus tegelikult juhtub. Põleva naise sümbolil on seevastu pikk ajalugu ja see kannab väga erinevaid tähendusi. Meessoost protestijad, kes põletavad naiste kujusid ja plakateid, on pilt, mis peaks tekitama sügavat ärevust kõigis, kes tunnevad muret viiside pärast, kuidas soolise vägivalla kujutised levivad ja tähelepanuväärseks peetakse. Fakt on see, et see pole lihtsalt üks protestiviis. Näiteks poleks mõeldav, et Ameerika Ühendriikide valged meeleavaldajad, kes ei nõustu rassilise ebavõrdsuse eest võitlevate afroameeriklastega, kannaksid puude otsas rippuvaid mustanahaliste meeste kujusid. Ja ometi, just see on India põleva naise sümboolika. See esindab sugudevaheliste suhete kohutavat aspekti ja seda ei tohi kunagi taluda.

Peale vahetu provokatsiooni – põllumeeste agitatsiooni – on Thunbergi piltide põletamise põhjuseks ka lisategurid. Ja see peaks panema meid mõtlema ka teist tüüpi halbade enesetunde üle, mis meid vaevavad ja mida sellised protestivormid tähendada võivad. Avalike naiste sümboolne põletamine tähistab ka kasvavat mehelikku ärevust naiste pärast, keda peetakse iseseisvateks ja kes on valmis osalema avalikes aruteludes. Kuigi üha enam aktsepteeritakse seda, et naistel peaksid olema meestega võrdsed võimalused näiteks hariduse ja töö vallas, on jätkuvalt ootus, et haritud ja tööl olevad naised peavad sellegipoolest eelistama koduseid ja koduseid kohustusi. Haridust ja tööhõivet ei nähta endiselt naiste autonoomia tagamise viisina, vaid pigem leibkonna sissetuleku ja materiaalse heaolu suurendajana.

Meie avalik sfäär on tugevalt maskuliniseeritud ja naised, kes ei pea kinni kultuurinormidest, kus nad tegelikult kuuluvad, saavad nii mõnigi kui ka sageli karistada. Karistus on nii tegelik kui ka sümboolne. Pole ebatavaline kuulda, kuidas mehed vägistamisohvrile kaastunnet avaldavad, aga ka küsivad, kas naisel on õige olla näiteks öösel üksi väljas nagu mees. Thunbergi piltide põletamine ja protesti puudumine Disha Ravi vahistamise vastu on sümboolsed hoiatused võimalikust saatusest, mis ootab liiga iseseisvana peetud naist.

Kujutiste põletamist on lihtne maha jätta kui järjekordset protestivormi, mis on Indias pikka aega levinud. Kuid sellega eiratakse ka meie sotsiaalsete suhete olemust ja viise, kuidas neid soolises keeles väljendatakse. Sümboolne ja tegelik on sügavalt põimunud.

Kirjanik on sotsioloog