Puhas ja roheline tulevik India linnadele

Hardeep Singh Puri kirjutab: Modi valitsuse viimase seitsme aasta jooksul on linnaarengu juhtpõhimõtteks olnud linnaarengu progressiivne tee, säilitades samal ajal jätkusuutlikkuse, katastroofiriskide vastupanuvõime ja kogukonna loomise.

Kuigi arengusurve on kasvanud, on kasvanud ka meie võime kohandada oma ühiskondi, majandust ja poliitikat rohelise ja terve tuleviku nimel.

Alates 1974. aastast on igal aastal rahvad, kogukonnad ja üksikisikud üle maailma 5. juunil kokku tulnud, et tähistada ja meeles pidada meie kohustust planeedi ja tulevaste põlvkondade ees, tähistades ülemaailmset keskkonnapäeva. Sel aastal käivitatakse ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnend, mille eesmärk on saavutada selle kümnendi eesmärke.

Kuigi arengusurve on kasvanud, on kasvanud ka meie võime kohandada oma ühiskondi, majandust ja poliitikat rohelise ja terve tuleviku nimel. Säästva arengu ja keskkonnakaitse õrn tasakaal on ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskava üks põhieesmärke. Modi valitsuse seitsme aasta jooksul on India poliitikasse ja poliitilistesse diskursustesse kaasatud võrgustikupõhine lähenemisviis säästva arengu eesmärkide saavutamisele.

2030. aasta tegevuskava moto – Ärge jätke kedagi maha – kehastab vägagi Gandhiji sarvodaya filosoofia olemust antyodaya kaudu, jõudes esmalt kõige marginaliseeritud inimesteni. See juhtpõhimõte on pikka aega olnud osa India mõtteviisist ja poliitikast ning see on elamumajandus- ja linnaasjade ministeeriumi riiklike programmide ja missioonide elluviimise põhivoorus.



15. augustil 2014 käivitas peaminister Narendra Modi Swachhata liikumise. See oli tegelikult meie linnamaastiku täieliku ümberkujundamise esilekutsuja. 2015. aasta juunis käivitati elamumajandus- ja linnaasjade ministeeriumi lipulaevade – Pradhan Mantri Awas Yojana (Urban), Atali noorendamise ja linnatransformatsiooni missiooni (AMRUT) ja Smarti – kaudu maailma laiaulatuslikum linnastamisprogramm. Linnade missioon.

Juhtmissioonide käivitamine on peaaegu aasta võrra varem kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmisest 2016. aastal. Siiski on silmatorkav see, et enamik kestliku arengu eesmärke kajastub nende missioonide põhieesmärkides. Nad on saavutanud seatud eesmärgid, tagades samas, et säästev areng on nende vaieldamatu osa.

Swachh Bharati missioon (Urban) keskendub avatud roojamisvaba India saavutamisele, tahkete jäätmete käitlemise suutlikkuse suurendamisele ja käitumismuutuste esilekutsumisele. Iga-aastase Swachh Survekshani kaudu on koostööaldis ja konkurentsivõimeline föderalism muutunud selle kodanike juhitud jan andolani liikumapanevaks jõuks. Hinnanguliselt võivad SBM-U erinevad algatused vähendada 2022. aastaks 17,42 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid.

Nutikate linnade missioon on olnud see, kes vastutab meie linnade tehnoloogiliste edusammude eest, et parandada juhtimist, jätkusuutlikkust ja vastupanuvõimet katastroofidele. Rakendatakse nutikaid lahendusi energiatõhususe ja mootorita transpordivõimekuse parandamiseks linnakeskustes. Võeti vastu kliimatarkade linnade hindamisraamistik, mille eesmärk on aidata linnadel kohaneda, teha koostööd ja vahetada parimaid tavasid, et saavutada roheliste, jätkusuutlike ja vastupidavate linnaelupaikade rahvusvahelisi standardeid. Praeguseks on valminud taristu 417,5 km nutikate teede, 30 MW energiat tootvate päikesepaneelide ja 253,5 MLD reoveepuhastusvõimsuse jaoks. SCM raames elluviidavate projektide kasvuhoonegaaside heitkoguste üldine vähenemine peaks 2022. aastaks ulatuma 4,93 miljoni tonnini CO2.

AMRUT-i raames on 500 sihtlinnas olnud eesmärgiks veevarustus ja -majandus, energiatõhusus ning rohealade suurendamine. Tänase seisuga on välja arendatud 1831 parki üle 3700 aakri, välja on vahetatud 85 lakh tänavavalgustit, mille tulemusel on säästetud 185,33 krooni ühikut (kWh) ja 106 veekogu on noorendatud. Tõenäoliselt vähendab missioon 2022. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 48,52 miljoni tonni CO2-ekvivalendi võrra.

1,12-kroonise majapidamisega on Pradhan Mantri Awas Yojana (Urban) keskendunud uutele ehitustehnoloogiatele, mis on uuenduslikud, keskkonnasõbralikud ja katastroofidele vastupidavad. Käivitati Global Housing Technology Challenge ja tuvastati 54 uut tehnoloogiat. Peaminister käivitas kuus tulemajaprojekti 1. jaanuaril 2021. Need on juba ehitamisel. Lisaks ehitatakse umbes 43,3 lakh maja, kus kasutatakse lendtuha telliseid/plokke ja betoonplokke. Üldiselt on missioonil potentsiaali vähendada 2022. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid ligikaudu 12 miljoni tonni CO2-ekvivalendi võrra.

Lõpuks töötab metroo, energiasäästlik kiirtransiidisüsteem, 18 linnas, kus on ehitatud üle 720 km liini. 27 linnas on ehitamisel veel 1055 km uusi liine. See võrgustik peaks aastatel 2015–2022 vähendama ligikaudu 21,58 miljonit tonni CO2 ekvivalenti kasvuhoonegaase. Prognoositakse, et MoHUA raames tehtavad riiklikud missioonid vähendavad 2022. aastaks rohkem kui 93 miljoni tonni süsinikdioksiidi heitkoguseid. See arv kindlasti suureneb.

Tänapäeval juhib jätkusuutlikkuse tegevuskava ümberkujundav keskkonnateadlikkuse, tehnoloogilise arengu ja tervikliku arengu laine. Tasakaal ühiskonna, looduse ja arengu vahel on keeruline tasakaal, mille on rambivalgusesse tõstnud Covid-19 kriis. Tehnoloogilise demokratiseerimise, jätkusuutliku infrastruktuuri ülesehitamise ja käitumismuutuste tõttu tekkinud üleminekud on aidanud meil toime tulla Covid-19 kriisiga, jõudes abivajajateni. Modi valitsuse viimase seitsme aasta juhtpõhimõtteks on olnud selline progressiivne linnaarengu rada, säilitades samal ajal jätkusuutlikkuse, katastroofiriskide vastupanuvõime ja kogukonna loomise. See aitab meil järgmisel kümnendil hoida keskkonda, taastada ökosüsteeme ja maandada kliimamuutustest tulenevaid riske.

See veerg ilmus esmakordselt trükiväljaandes 9. juunil 2021 pealkirjaga „Rohelisem linnamaastik”. Kirjanik on liidu elamu- ja linnaasjade minister.