Mugav eriarvamus

Mahua Moitra kriitika peaminister Modi kohta on valikuline, sobiks CM Mamata Banerjeele

parlament, mussoonistung, parlamendi mussoonistung, mahua moitra, mahua moitra kõne, fašism, India, lok sabha, moslemid, jharkhandi lintšimine, tabrez ansari, india ekspressuudisedTMC parlamendiliige Mahua Moitra Lok Sabhas parlamendi eelarveistungjärgul. (Allikas: LSTV/PTI foto/fail)

Süüdistused plagiaadis Trinamooli kongressi saadiku Mahua Moitra vastu seoses tema esmakõnega parlamendis on lapselikud. Moitra kõne ei ole kirjandus ega uurimistöö, mille jaoks originaalsus on püha. Ta pidas poliitilise kõne, milles ta kasutas eelduse loomiseks argumente. See, et tema argumendid on laenatud, ei nõrgenda tema eeldust ega muuda seda delegitimseks.

Asjatundmatute jaoks ründas Moitra 25. juunil parlamendis peetud kõnes peaminister Narendra Modi juhitud valitsust. Ta väitis, et fašism on peaminister Modi valitsusajal Indias tõusuteel, ja tõi välja seitse punkti, et oma väidet põhjendada.

See polnud esimene kord, kui Modi valitsust fašistlikuks nimetati. See ei olnud esimene kord, kui parlamendis tõstatati sellised küsimused nagu natsionalismi tõus, vihakuritegude kasv, meedia alistamine ja intellektuaalide põlgus. Ometi köitis inimeste tähelepanu Moitra nende punktide terav sõnastus koos tema julge üleskutsega – et tema eriarvamust tuleks kaitsta professionaalsete pättide vastu – parlamendis.

Kaks päeva hiljem leidis mõni innukas kobras 2017. aastal USA-põhise ajalehe Washington Monthly avaldatud artikli, milles viidati USA holokaustimuuseumi plakatile, millel oli loetletud 12 fašismi varajast märki ühes riigis. Tõepoolest, Moitra oli sellelt plakatilt välja valinud seitse oma punkti. Pärast seda avastust läksid Moitra kurjategijad märatsema, väites, et tema kõne oli plagiaat, ja nimetasid seda enneolematuks juhtumiks parlamendi ajaloos.

Kuigi plagiaadisüüdistused tunduvad meeleheitliku katsena diskrediteerida säravat ja noort parlamendisaadikut, kes suurelt jaolt tuima ja nõrga opositsiooni keskel kindlasti silma paistis, on tema kõnes üks põhimõtteline probleem.

Kogu Moitra kõnes pole midagi, mis tunduks kohatu, kui seda korrataks Lääne-Bengali assamblees tema praeguse poliitilise mentori ja Trinamooli kongressi presidendi Mamata Banerjee vastu.

Alates riigi kogu haldusmasina kasutamisest oma partei käepikendusena kuni natsionalistlusest madalama kultuuri elluviimiseni, täielikust sallimatusest teisitimõtlemiseni kuni üleskutseteni rivaalide vastu äärmuslikuks kättemaksuks, rünnakutest kunstnike ja kultuuriorganisatsioonide vastu kuni püsiva poliitilise vägivallani – fondipettused ja Banerjee väidetav patroon pettuste taga olijatele – kõik see kvalifitseerub fašismi märkideks, nagu on loetletud holokaustimuuseumi plakatil, millest Moitra oma kõneks inspiratsiooni ammutas.

Neist kõige iroonilisem oli Moitra jõuline süüdistus massimeedia alistamises või kontrollimises ühe mehe poolt, viide Modile riigis. Ta on pärit riigist, mis võib olla õpikujuhtum selle kohta, kuidas meediat poliitika teenimiseks kasutatakse. Rose Valley ja Saradha pettused Lääne-Bengalis, mille keskmes on finantspettused ja mitmesugused uudisteärid, on näited ohtlikust seosest ettevõtte võimu, meedia ja riigi vahel.

Just selged sarnasused – selle vahel, mida Moitra kirjeldas fašismi märkidena Modi Indias ja Banerjee Lääne-Bengalis – muudavad tema kõne mõistatuslikuks ja tekitavad küsimuse: miks peaks Moitra välja laskma sõjahüüde Modi fašismi vastu ja jääma fašismi lipukandjaks. Banerjee poliitikamärk, kui need kaks on oma olemuselt samad?

Just tema valikuline hukkamõist muudab tema kõne ebaausaks ja riivab eriarvamuse vaimu, millele ta parlamendis välja tõi. Eriarvamuse tõstmine, kui see sobib, on põhimõteteta oportunism.

Samuti ei saa tema juhtum olla, et ainult suurema varguse saanud röövel pootakse üles. Kui röövimine on kuritegu, pole suur või väike tähtsus.

Moitra oli aga eksimatu, nõudes ruumi, mille opositsioon on praeguses parlamendis saanud. Tema sõnu laenates nõuab BJP täiskogu mandaat, et opositsiooni sõnaõigus ja õigus olla ära kuulatud on tingimusteta kaitstud.

Samas vajab opositsioon oma ruumi kaitsmiseks enamat kui hästi üles ehitatud kõnesid. Professionaalselt hiilgav kõne, mis viitab ideaalsetele poliitilistele põhimõtetele, võib meelitada neid, keda sellised omadused nagu selge artikulatsioon ja lihvitud isiksus kergesti haaravad – lisage sellele veel laitmatu inglise keel. Kuid see ei lõika jääd nendega, kelle maailm on tõelisem ja ideaalfilosoofiast eemal.

Kui parlament ei ole elukutseliste pättide koht, ei tohiks see saada pelgupaigaks ka professionaalsetele kõnelejatele.

Kirjanik on Delhis elav ajakirjanik