Kübermaksude mõistatus: digitaalteenuste maks võib pakkuda ajutist lahendust

Kuna riigid kohandavad oma vastust konkureerivatele maksusuveräänsuse nõudmistele, on DST ajutine alternatiiv väljaspool maksulepinguid. Selle eeliseks on praegu maksustamata sissetulekute maksustamine ja see loob ruumi selle mõistatuse lõpliku ja kõikehõlmava lahenduse leidmiseks.

Kõik ettevõtted, millel on alaline elukoht Indias, on välja jäetud, kuna need on Indias juba maksustatud.

Digitaalsete ettevõtete maksustamine on olnud G20 riikide jaoks peamine murekoht. Rahvusvahelise maksuõiguse reformimise kava nii, et digitaalseid ettevõtteid maksustatakse seal, kus toimub majandustegevus, oli ametlikult raamistatud OECD baaside erosiooni ja kasumi ümberpaigutamise programmi raames. Seitse aastat selle loomisest on see endiselt pooleli. Paljud riigid on mures, et võivad loovutada oma õiguse maksustada sissetulekuid, ning on kas teinud ettepaneku digiteenuste maksu kehtestamiseks või selle kasutusele võtnud. India on üks esimesi, kes võttis 2016. aastal kasutusele tasandusmaksu, millega sooviti maksustada residentide poolt mitteresidentidele suunatud veebireklaamiteenuste eest tehtud makseid. 2020. aasta märtsis laiendas see olemasoleva tasandusmaksu ulatust mitmetele digiteenustele, mis hõlmavad e-kaubanduse platvorme. Kõigile mitteresidentide poolt India kasutajaga seotud maksetele lisandub nüüd 2 ceSuranjali Tandoni tasu. Sellist lähenemist peetakse sageli rahvusvaheliste lepingute eetosega vastuolus olevaks. Digiteenuste maksude (DST) levik on aga muutuva rahvusvahelise majanduskorra sümptom. Sellised riigid nagu India, mis pakuvad digitaalsetele ettevõtetele suuri turge, taotlevad suuremat õigust sissetulekute maksustamisele.

USA alustas 2020. aasta juunis 1974. aasta kaubandusseaduse jaotise 301 alusel USTR-juurdluse 10 jurisdiktsiooni, sealhulgas India suhtes, kartuses, et DST-d võivad muutuda normiks. Selle uurimise eesmärk on välja selgitada, kas DST-d diskrimineerivad USA korporatsioone. 2021. aasta jaanuaris avaldatud aruanne kinnitas, et India tasandusmaks on selle ootamatu rakendamise ja tagasiulatuva kohaldamise tõttu ebamõistlik ning diskrimineeriv, kuna 119 ettevõttest, mille suhtes seda tõenäoliselt kohaldatakse, on 72 protsenti USA-s. Ei saa välistada, et maks võib kaasa tuua ülemaksustamise, kuna ettevõte ei saa nõuda India müügilt makstud maksude krediiti. Lisaks ei ole selgitusi tehtud. Siiski on see valdavalt kohaldatav USA ettevõtetele, kuna digitaalteenuste turul domineerivad USA-s asuvad ettevõtted. Seadus ise ei diskrimineeri mingil juhul tegevuse suuruse või kodakondsuse alusel ning sellel puudub tagasiulatuv element.

Kõik ettevõtted, millel on alaline elukoht Indias, on välja jäetud, kuna need on Indias juba maksustatud. Näiteks kui ettevõttel A, millel on kohalik tütarettevõte või mis on registreeritud üksus, ei pea maksu maksma. Kui ettevõte B osutab teenuseid Indias, kuid tema arveldusaadress on registreeritud Iirimaal, võetakse Indiast sellele üksusele tehtud maksetelt tasu. Eksperdid viitavad sellele, et sellised maksud võib tarbijatele üle kanda. Kuigi India klient ei pruugi seda maksuna maksta, võib see tähendada kõrgemaid hindu, vastupidiselt väitele, et see maksustab ettevõtet. USTR-i juurdlused kujutavad endast vastutariifide ohtu. Sarnases Prantsusmaa DST uurimises vastas USA ähvardusega kehtestada 2021. aasta jaanuaris teatavatele Prantsusmaa eksporditoodetele tollimaksud. Muude käimasolevate uurimiste tõttu need siiski peatati. Näib, et kaubandus on maksuläbirääkimiste uus tagatis.

Põhiprobleem, mida rahvusvahelise maksureformiga püütakse lahendada, on see, et erinevalt oma tavalistest kolleegidest saavad digitaalsed ettevõtted tegutseda turul ilma füüsilise kohalolekuta. Praegune maksustamisalus konkreetses jurisdiktsioonis on kindla tegevuskoha mõiste. Selle väljakutse ületamiseks tegid riigid ettepaneku, et uus maksustamisalus, näiteks kasutajate arv riigis, võiks probleemi mingil määral lahendada. EL ja India olid selle lähenemisviisi pooldajad. 2018. aastal kehtestas India tulumaksuseaduses olulise majandusliku kohaloleku testi. Muudetud seose ettepanek ei leidnud aga laialdast toetust. Lisaks eeldaks uue seose jõustamiseks kahepoolseid uuesti läbirääkimisi maksulepingute üle, mis asendavad siseriiklikke maksuseadusi.

Samal ajal jätkas OECD tööd, et leida lahenduste vahel ühisosa. 2020. aasta oktoobris avaldas ta lahenduse kavandi, mille tahetakse lõpule viia 2021. aasta juuniks. Sel kuul sidusrühmadega peetud konsultatsioonid aga usaldust ei ärata. Praegusel kujul on lahendus liiga keeruline, et seda hallata, ja teeb ettepaneku jaotada jääkkasum – mõiste, millel puudub majanduslik definitsioon –, mis seab kasumi kahtluse alla. See nõuaks ka poliitilist konsensust mitmes küsimuses, sealhulgas tundlikes küsimustes, nagu vahekohtuga võrreldava alternatiivse vaidluste lahendamise protsessi loomine. See võib suurendada vastavuskoormust. USA on väljendanud oma eelistust kohaldada seda meedet 'safe harbor' põhimõttel, mis võib piirata ettevõtteid, kelle suhtes seda kohaldatakse.

Kuna riigid kohandavad oma vastust konkureerivatele maksusuveräänsuse nõudmistele, on DST ajutine alternatiiv väljaspool maksulepinguid. Selle eeliseks on praegu maksustamata sissetulekute maksustamine ja see loob ruumi selle mõistatuse lõpliku ja kõikehõlmava lahenduse leidmiseks.

See artikkel ilmus esmakordselt trükiväljaandes 21. jaanuaril 2021 pealkirja all The Cyber ​​Tax Conundrum. Kirjanik on NIPFP dotsent