Suur võlur

Nehru võitis kõik, kellega ta kohtus, sealhulgas ja eriti naised.

nehruLai maailm teab, et Nehru oli silmatorkavalt nägus, relvituks tegeva naeratusega mees, kellest õhkus maagilist võlu, mis võitis kiiresti nii üksikisikuid kui ka rahvahulki.

Jawaharlal Nehrut käsitlevas sarjas ei tundu õiglane keskenduda ainult tema rollile moodsa ja demokraatliku India ülesehitajana 17 pika ja kujunemisaasta jooksul, mil ta oli riigi esimene peaminister. Mingil etapil peaks olema vähemalt üks inimlik puudutus.
Pärast sügavat mõtlemist olen valinud ühe aspekti, millest räägitakse üsna harva. Lai maailm teab, et Nehru oli silmatorkavalt nägus, relvituks tegeva naeratusega mees, kellest õhkus maagilist võlu, mis võitis kiiresti nii üksikisikuid kui ka rahvahulki. Ühe tema varasema biograafi Michael Brecheri sõnul ei olnud Nehru 20- ja 60-aastaste fotode vahel peaaegu mingit vahet. Ilmselt jõudis tema nägu tema vanusele alles pärast põgusa, kuid jõhkra piirisõja Hiinaga purustavat mõju. Üllataval kombel ütles kunagi isegi Acharya Kripalani: Peaministriga on raske võistelda. Sest ta on masside kallis ja naiste jaoks on ta võluv prints.

Samuti oli Nehru lesk alates 1936. aastast, kui tema kauahaige naine Kamala Šveitsi sanatooriumis suri. Veelgi enam, nagu ta sageli kahetsusväärselt tunnistas, oli ta juba ammu enne naise lahkumist muutunud nii hõivatuks poliitikaga ja ühest riigi otsast teise tormamisega, et jättis oma naise ja teised pereliikmed hooletusse. Tema üksindusel pidid olema teatud tagajärjed ja see on koht, kus Lord ja Lady Mountbatten tulid sisse. Nad olid Indias viibinud kõige rohkem 15 kuud aastatel 1947–1948. Kuid neil, eriti Edwina Mountbattenil, tekkis Nehruga kohe soe, südamlik ja kestev suhe. Tõenäoliselt täitis ta tema elus tühimiku. Igal juhul tuli Edwina 12 aasta jooksul, mil ta pärast Indiast lahkumist elas, Delhisse kaks korda aastas ja peatus peaministri majas. Omalt poolt nägi Nehru Suurbritannias viibides teda nädalavahetusel Mountbatteni maamajas Broadlandsis. Ühel korral avaldas Briti ajakirjandus foto, kus Edwina avab öösärgis Nehrule ukse. Kas on nendes oludes üllatav, et nende kahe kestvast armusuhtest on laialdaselt kirjutatud? Avaldatud on sadu Nehru kirju Edwinale; tema oma näib olevat kadunud.

Teised raamatud naiste teemal Nehru elus – ühe neist on kirjutanud M.O. Mathai, omal ajal tema kõige usaldusväärsem ja võimsam abiline, kes tuli 1958. aastal paljude üleastumiste eest vallandada – räägi oma pikaleveninud romantikast rahva ööbiku Sarojini Naidu tütre Padmaja Naiduga, kes oli ka luuletaja. kongressi presidendina. Khushwant Singh on üks paljudest autoritest, kes väidab, et Nehrul oli ka tore suhe kauni Shraddha Mataga, keda paljud kummardasid kui jumalanaist. Teisest küljest peame arvestama, mida on öelnud Amrita Sher-Gil – nii suur India kunstnik, et kuigi ta suri väga noorena, on Delhis tema järgi nimetatud tee. Amrital endal oli olnud palju afääre, millest tema kiituseks olgu öeldud, et ta kunagi saladust ei teinud. Üks tema partneritest, kuulus Briti kirjanik ja ajakirjanik Malcolm Muggeridge on kirjutanud oma isiksuse loomalikkusest. Paljud olid temalt Nehru kohta küsitlenud. Tema vastus oli alati, et ta hoiab temast eemale, sest Jawaharlal on liiga ilus ja liiga hea mees.



Armusuhe, kestev või üürike, on aga üks asi ning sügav sõbralik suhe mehe ja naise vahel, millel pole jälgegi sensuaalsusest, hoopis teine. Nehru puhul olin ma selle tunnistajaks meloodiakuninganna M.S.i esimese etteütluse lõpus. Subbulakshmi, mida kuulsin 1950. aastate alguses Delhis. Pärast tema pöörast rõõmustamist oli publik hakanud laiali minema, kui kogu aeg kohal olnud Nehru lavale tõusis. Ta hoidis MS-i käest, ütles, et tal ei jätku sõnu, et tema esitust kiita, ja küsis: Mis ma olen teiega võrreldes? Lihtne peaminister, ilma teie andekuseta. Ta kohtles Kamaladevi Chattopadhyayt ja mõnda teist naissõpra samamoodi.

Selle teema meistriteost jutustab aga John Kenneth Galbraith, Ameerika majandusguru ja oma riigi suursaadik Indias 1960. aastate alguses. Korraga oli kuulus ja väga atraktiivne Hollywoodi näitlejanna Angie Dickinson Delhis ja peatus suursaadiku residentsis. Ta rääkis pidevalt oma võõrustajale, et tema visiit Indiasse oleks mõttetu, kui ta ei saaks Nehruga kohtuda. Nii saatis suursaadik peaministrile noodi, milles küsis, kas ta ei saaks Dickinsoniga kohtumiseks aega varuda. Tema üllatuseks sai ta kohe telefonikõne, milles kästi daam kohe kaasa võtta. Neid peaministri kabinetti juhatades sosistas abimees Galbraithile, et Nehrul on aega vaid 20 minutit. Tegelikult kestis kohtumine ligi kaks tundi ning peaminister ja staar olid oma elavasse vestlusesse süvenenud. Kui Angie ja Galbraith olid lahkumas, küsis Nehru temalt: kas juhtub kunagi, et mõni roll, mida mängite, muutub lühikeseks ajaks teie isiksuse osaks? Ta vastas naerdes: Ma loodan, et mitte, härra peaminister, sest viimane roll, mida ma mängisin, oli prostituudi roll.

Lubage mul lõpetada see sellega, mis juhtus, kui Nehru külastas 1961. aasta novembris John F. Kennedyt Valges Majas. Ta oli väga väsinud ja pisut hajameelne ning seetõttu olid kahe juhi vahelised kõnelused mõttetud. Kennedy, kes oli oma avakõnes rääkinud Nehru hüppelisest idealismist, oli pettunud. Harvardi ajaloolane ja Kennedy tolleaegne abi Arthur J. Schlesinger kommenteeris, et peaminister muutus säravaks alles pärast presidendiproua sissetulekut.
JFK: See näib olevat kõigi minu lugupeetud külastajate probleem.

Kirjanik on Delhis asuv poliitiline kommentaator