Vihkamisega pea vastu
- Kategooria: Veerud
Põrgul pole viha nagu hindu natsionalistil põlatud – nagu ma sain teada pärast oma Ram Madhavi intervjuud.
Vestlusprogrammis pealkirjaga 'Kas Modi India flirdib fašismiga?' rääkis Mehdi Hasan Ram Madhavi teemadel alates Kashmiirist kuni usulise sallimatuseni Indias. Viha ja sallimatus, mida on täheldanud suurim indiaanlane Mohandas Gandhi, on õige mõistmise vaenlased.
Mida ütleks Mahatma, kui ta elaks täna, kaasaegses Indias oma Twitteri konto ja Facebooki lehega? Mida arvaks ta riigi parempoolsete internetitrollide vihast ja sallimatusest, keda ammu nimetati bhaktideks ja kelle India luure endine ametnik B. Raman mõistis hukka nende kuritarvitamise, solvamise, desinformatsiooni [ja] tegelasmõrva eest?
Üks asi on olla kaugelt tunnistajaks bhakti armee – või Modi kärnkonnade, kui tsiteerida Salman Rushdie’t – vihastele naljadele; olla nende halastamatu vihkamise ja sapi vastuvõtja poolel, on teine asi. Viimase kolme aasta jooksul olen Al Jazeera English saates Head to Head intervjueerinud enam kui 30 kõrgetasemelist külalist üle maailma, alates Iisraeli asunike juhist Dani Dayanist kuni uue ateisti teadlase Richard Dawkinsi ja endise ateistini. Pakistani ISI juht Asad Durrani.
Ometi pole ma kunagi kogenud sellist vastureaktsiooni, mida olen pidanud võrgus viimastel päevadel taluma, pärast oma pealkirju haaravat intervjuud BJP riikliku peasekretäri ja RSS-i endise pressiesindaja Ram Madhaviga. Mitte nigeerlastelt, iisraellastelt, egiptlastelt, pakistanlastelt, palestiinlastelt, ameeriklastelt ega brittidelt.
Näib, et põrgul pole viha nagu hindu rahvuslasel põlatud. Mind on hukka mõistetud ja laimatud kui islamist, ISIS-e rahastajat ja pakistanlast – võib-olla kõige hukkamõistetavamat nimetust Bhakti poliitiliste solvangute raamatus.
Teatavasti ei ole mul Pakistaniga mingeid sidemeid. Võib öelda, et ma olen India laps: sündinud ja kasvanud Ühendkuningriigis, kuid nende vanemad on sündinud ja kasvanud Indias. Veetsin suurema osa oma suvepuhkusest lapsena Hyderabadis ja isegi abiellusin seal.
Ometi kästakse tänapäeva Narendra Modi juhitud Indias neil moslemitel, kes julgevad sõna võtta, minna Pakistani; neid liberaale või vasakpoolseid, kes julgevad BJP-d hukka mõista sallimatuse õhkkonna loomise pärast, süüdistatakse selles, et nad üritavad laimata valitsust ja omakorda... laimavad India mainet, tsiteerides Madhavit minu saates, segades sellega valitseva BJP India rahvaga. .
Mis puudutab naeruväärset süüdistust islamismis, siis olen juhuslikult kirjatüki pealkirjaga 'Riigis pole midagi islamilikku'. Minu 2014. aasta Head to Head intervjuu moslemimõtleja Tariq Ramadaniga kandis pealkirja: Kas poliitiline islam on läbi kukkunud? (Jah, peaaegu kümmekond aastat tagasi pidasin ma kõne, milles tsiteerisin kahetsusväärselt ja rumalalt Koraani salmi, mis viitab metafooriliselt mõtlematutele mittemoslemitele kui kariloomadele, kuid – ja siin on see, millest bhaktid mugavalt kahe silma vahele jäävad – tsiteerisin ka üht salm Koraanist, mis viitab ka mõtlematutele moslemitele kui veistele.)
Aga miks keskenduda sõnumile, kui saad sõnumitooja tulistada? Olgem selged: Madhavi ega BJP vastu vandenõu polnud. Esiteks oli puhas juhus, et minu 7. detsembril Oxfordis salvestatud intervjuu oli eetris 25. detsembril, päeval, mil India peaminister saabus Lahoresse, et kohtuda oma Pakistani kolleegiga. Uskuge või mitte, aga peaminister Modi ei jaganud Al Jazeeraga eelnevalt oma salajasi plaane Nawaz Sharifile isiklikult sünnipäevaks õnne soovida.
Teiseks teavitasid Madhavi enne saates Head to Head esinemist minu produtsendid isiklikult saate gladiaatorivormingust ja väitis, et talle meeldis vaadata minu varasemat vastasseisu kindral Durraniga. (Võib-olla naudivad ta ja ta toetajad ainult intervjuusid, kus ma esitan pakistanlastele raskeid küsimusi.)
Kolmandaks, saate pealkiri Kas India flirdib fašismiga?, ei ole kallutatud ega provokatiivsem kui minu 2014. aasta „Pea vastu pea” pealkiri feministi Mona Eltahawyga „Kas araabia mehed vihkavad naisi?” või minu 2013. aasta kokkupõrge kirjaniku Irshadiga. Manji, mis on islamil tänapäeval valesti?
Ebamugav tõde bhaktide jaoks on see, et BJP kõrge ametnik mitte ainult ei osutanud oma moslemist intervjueerijale ja ütles, et teie ISIS, vaid tunnistas ka, et toetab RSS-i visiooni Akhand Bharatist, mille kohaselt Pakistan ja Bangladesh taasühendatakse Indiaga. BJP on sunnitud Madhavi kommentaaridest lahti ütlema, mis õõnestas Modi visiiti Pakistani ja andis opositsioonile ohtralt hindutvavastast laskemoona.
Madhavi viimane väide, et tema Akhand Bharati märkused olid seotud kultuurilise ideega, on pehmelt öeldes vale. Rääkides minuga peast peast, viitas BJP peasekretär selgesõnaliselt poliitilisele, mitte kultuurilisele ühendamisele: kui kaks Saksamaad saavad kokku, kui kaks Vietnami saavad kokku tulla, siis mis paneb sind mõtlema… et Pakistan ja India ei saa kokku tulla. ?
See oluline vastuvõtt tuli isikliku hinnaga: bhakti armee jälitab mind jätkuvalt sotsiaalmeedias. Niisiis, kas ma kahetsen Ram Madhavi intervjueerimist? Üldse mitte. Nagu vana vanasõna ütleb, on ajakirjaniku ülesanne lohutada vaevatuid ja vaevata mugavaid. See on põhimõte, mis on olnud aluseks igale minu intervjuule, olgu see siis Iisraeli endise peaministri või Katari praeguse välisministriga.
Kas Madhav kahetseb saates Head to Head esinemist, on aga teine küsimus. Akhand Bharati teemal on ju endisel RSS-i spindoktoril palju rohkem keerutamist teha.