Kujutage ette, et COVID-19 teavet levitatakse pigem trummide löömise kui Aarogya Setu kaudu

2020. aastal on põllumehed jaanitirtsude tõrjumiseks peksnud trumme ja riistu, kasutanud DJ-sid ja lõhkenud paugutisi – Rajasthanis, Gujaratis, Punjabis, Maharashtras, Madhya Pradeshis ja Uttar Pradeshis. Kuid see ei ole sama, mis levitada teavet jaaniussi invasioonide kohta trummide löömise kaudu.

jaaniussi rünnak India, India jaaniussi rünnak, Pakistani jaaniussi rünnak, jaaniussi rünnak Delhis, jaaniussi rünnak Mumbai, kiirselgitus, India ekspressMitmed osariigid ja liidu territooriumid, sealhulgas Uttar Pradesh ja Delhi, on hoiatanud võimalike jaaniussirünnakute eest. (PTI/fail)

Acrid tähendab teravat või kibedat ning jaaniuss jätab suhu mõru maitse. Ma mõtlen metafooriliselt, nende tekitatud hävingu tõttu. Mul pole õrna aimugi, kuidas jaaniuss maitseb. Acrida on rohutirtsude perekond. Carl Linnaeuse järgi on kõigil elusorganismidel ladinakeelsed nimed. Kuid akriidil ja akridal on erinevad etümoloogilised juured - ladina keeles võlgneb acrida oma päritolu kreeka keeles ja tähendab jaaniussi. Selles tähenduses kasutatakse seda (kreeka keeles) Piiblis (Matteuse 3.4, Markuse 1.6), kus viidatakse jaaniussi ja metsmee söömisele. Tõepoolest, jaaniussikad on tõhusad toiduallikad, palju rohkem kui liha, kuid ilmselgelt mitte siis, kui sülemid on pritsitud kahjulike kemikaalidega.

1945. aastal tegutses näljauurimise komisjon (Woodhead Commission), mis ütles, et näitena võimalikust kahjuri tõrjumisest suurel alal võib mainida tõhusat tõrjet kõrbetirtsude vastu selle praeguse tsükli jooksul... sõda jaaniussi vastu on peetud selliste lihtsate vahenditega nagu kaevikute kaevamine ja mürksööt. Loomulikult on meil praegu paremad vahendid. See Woodheadi komisjon viis taimekaitse karantiini ja ladustamise direktoraadi loomiseni (1946. aastal). See hõlmas endist 1939. aastal asutatud jaanileivatõrjeorganisatsiooni.

Nagu peaks selge olema, on jaanitirtsusid erinevat tüüpi. Põlisrahvaste Bombay jaanileivapuu praegu vaevalt muret valmistab. Alates 1908. aastast on see olnud suhteliselt healoomuline (1927. aastal oli väike sülem). Meie ja mitme riigi mureks on kõrbetirtsud selle sülemlemisfaasis. Väike sülem on haiguspuhang. Kui haiguspuhangut suurendatakse, muutub see tõusuks. Kui tõusu veelgi suurendatakse, muutub see katkuks. Meil oli viimane katk aastatel 1959-62 ja viimane tõus 1997. Raskusaste sõltub sülemite arvust. Näiteks 1997. aasta tõusul oli vaid neli sülemi. 1968. aasta tõusul oli 167 sülemi ja 1993. aasta tõusul 172 sülemi.

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonil (FAO) on kõrbebülletään ja meie direktoraadil on ka jaanileivapuu bülletään. Kummastki ei saanud ma aru, kui palju sülemi meil praegu on. See on ennatlik küsimus. Mittelendamise staadiumis on jaaniussid punkrid. Kui punkrid liiguvad koos, nimetatakse neid rühmaks. Kui täiskasvanud inimesed kokku kolivad, tuntakse neid bändina. Bändid muutuvad suuremaks ja muutuvad sülemiteks. Meil on igal ajahetkel üksikud punkrid, üksikud täiskasvanud, rühmad, ansamblid ja sülemid. Seetõttu me ei tea, kui palju sülemeid lõpuks tuleb. Kuid praeguse seisuga meil katku pole. Meil on tõus.

Direktoraat haldab selliseid põhimäärusi nagu hävitavate putukate ja kahjurite seadus (1914), selle 1992. aasta muudatus ja insektitsiidide seadus (1968), millest kumbki pole jaaniussidele omane. Konkreetselt jaaniusside puhul tuleks vaadata Ida-Pandžabi põllumajanduse kahjurite, haiguste ja kahjulike umbrohtude seadust (1949), mis kehtib ka Delhis. Kui kodanikuühiskonna keskus tuvastas Delhi seadused kehtetuks tunnistamiseks, oli see loendis, kuid seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Selle põhimääruse paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 mainitakse jaanitirtsusid, 1951. aastal lisatud paragrahv: olenemata sellest, mis selles seaduses sisaldub, on jaanitirtsude sissetungi või sissetungi ohu korral piirkonna koguja. ringkond või muu tema poolt selleks volitatud ametnik võib kutsuda piirkonna elavat alla 14-aastast meessoost isikut osutama kõikvõimalikku abi ennetus- või parandusmeetmete elluviimisel ja jaanitirtsude hävitamisel… vajalik teavitada iga isikut individuaalselt tema teenustest ning trummilöögi või muu külas või paikkonnas tavapäraste viiside väljakuulutamine loetakse piisavaks teavitamiseks kõigile selles külas või paikkonnas elavatele mõjutatud isikutele. Kujutage ette, et COVID-19 teavet levitatakse pigem trummide löömise kui Aarogya Setu kaudu.

Pandžabi (nagu see oli) seadusandliku assamblee menetlus 1951. aastast selgitab, miks see muudatus võeti kasutusele 1951. aastal (algselt määrusega). Jaanuaris 1951 külastasid Hissari, Gurgaoni, Karnali, Ambalat ja Ludhiana jaaniussikad, kes lõpuks asusid elama Hoshiarpurisse. Peale valitsuse ja armee olid jaanitirtsude vastu võitlemiseks kaasatud ka üliõpilased ja zamindarid ning see vormistati selle määruse/muudatusega. Nagu tänavugi, reisisid jaaniussid Rajasthani koheselt haavatavatest piirkondadest kaugemale. Sageli ei saa põhikirja tervikuna kehtetuks tunnistada, kuna mõned paragrahvid jäävad asjakohaseks. Näiteks ei pruugi Punjab viimastel aastatel tugineda jaaniussitõrjeks jaotise 4 lõike 1 punktile 2, kuid on kasutanud parteeniumi tõrjeks muid jaotisi. Sarnased õigusaktid kehtivad ka teistes osariikides – Assamis, Andhras, Telanganas ja Tamil Nadus. Siiski on erinevus. Sellistel juhtudel ei määratle õigusaktid kahjurputukat õigusakti sisus, vaid jätavad selle teavitamise hooleks. See on Ida-Pandžabi seadusandluse probleem – selle tarbetu spetsiifilisus, kus jaaniussikad ja trummide löömine on kodifitseeritud. Põhikirja ja reeglite/korralduste/teatiste erinevust ei mõisteta – see mõtteviis on ka teiste õigusaktide häda. Põhimääruse võtab vastu seadusandja, reeglid/korraldused/teatised on täitevvõimu pädevuses, kusjuures teave antakse seadusandjale. Kõik, mis on õigusaktidesse sisse ehitatud, tuleb ka ametlikult kehtetuks tunnistada – see on aeganõudev protsess. Järelikult jääb alles selline anakronism nagu paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2.

2020. aastal on põllumehed jaanitirtsude tõrjumiseks peksnud trumme ja riistu, kasutanud DJ-sid ja lõhkenud paugutisi – Rajasthanis, Gujaratis, Punjabis, Maharashtras, Madhya Pradeshis ja Uttar Pradeshis. Kuid see ei ole sama, mis levitada teavet jaaniussi invasioonide kohta trummide löömise kaudu. Ma ei ole leidnud ühtegi juhtumit, kus paragrahvi 4 lõike 1 punktile 2 oleks peale 1951. aastat tuginetud. Määrus oleks pidanud aeguma.

See artikkel ilmus esmakordselt trükiväljaandes 5. juunil pealkirja all jaaniussiseadus. Kirjutaja on peaministri majandusnõuandla esimees. Vaated on isiklikud.