India jaoks on G-7 võimalus laiendada sidemeid läänega

C. Raja Mohan kirjutab: Kuna mure Hiina pärast kasvab teravaks, aitab koostöö süvendamine läänega Indial oma huve kindlustada.

India ja lääne huvide kasvav lähenemine ei tähenda, et pooled oleksid kõiges ühel meelel. (C Raja Mohani illustratsioon)

Ühendkuningriigi poolt maalilises Cornwalli piirkonnas sellenädalane seitsme tööstusriigi grupi tippkohtumine tõotab kujuneda lääne poliitilises arengus otsustavaks hetkeks. Tippkohtumine, kus osaleb ka peaminister Narendra Modi digitaalselt, tähistab samuti olulist sammu India ja Lääne vahelise uue ülemaailmse kokkuleppe suunas.

See, et lääs on lõplikus allakäigus, on olnud tavapärane tarkus alates 2008. aasta ülemaailmsest finantskriisist. Sellest ajast alates on see saavutanud palju tõmbejõudu tänu Hiina kiirele tõusule, Trumpi-aastatel läänesiseste lõhede süvenemisele ja kaootilisele reageeringule Põhjas. Ameerika ja Euroopa Covid-19 pandeemiaga.

Oma esimesel välisreisil USA presidendina soovib Joe Biden muuta globaalset arusaama loivavast läänest. President Biden, kes kuulutas, et Ameerika on tagasi, tahab näidata, et kollektiivne lääs on Ameerika uuenenud juhtimise all püsiv jõud, millega tuleb arvestada. Delhi jaoks on G-7 tippkohtumine võimalus laiendada India kasvavate partnerluste globaalset mõõdet USA ja Euroopaga.

Nädalasel visiidil Suurbritanniasse ja Euroopasse sõidab Biden Ühendkuningriigist Brüsselisse, et vestelda pikaajalise USA sõjalise alliansi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhtidega ning ühineda USA ja USA tippkohtumisega. Euroopa Liit. Oma ringreisi lõpetab ta Genfis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtumisega. Kutsudes üles normaliseerima suhteid Venemaaga, näib Biden olevat valmis heitma uue pilgu Washingtoni pingelistele suhetele Moskvaga juba oma eesistumise alguses.

Kui president Donald Trumpi America First poliitika nõrgestas läänt, on Biden otsustanud tugevdada USA liite ja tõmmata India uude globaalsesse arhitektuuri. Üha agressiivsemaks muutuva Hiina väljakutsed, kliimamuutuste leevendamise kiireloomulisus ja pandeemiajärgse rahvusvahelise korra loomine loovad India ja Lääne huvide enneolematu lähenemise.

Bideni kiire quadi tõstmine (mis toob USAd kokku Austraalia, India ja Jaapaniga) märtsis tippkohtumise tasemele oli seotud konkreetse geograafia, Indo-Vaikse ookeani piirkonna uue päevakorra määratlemisega; India praegune koostöö G7-ga on seotud globaalsete probleemidega.

Kindlasti ei ole see esimene kord, kui India osaleb G-7-s, ega ka uudne, et G-7 juhid kutsuvad erinevaid riike endaga ühinema laiendatud konsultatsioonidel mitte-lääne maailma juhtidega. Erinevus seisneb seekord kontseptsioonis, mille taga peaminister Boris Johnson kutsus India, Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Korea juhte ühinema tänavu G-7 tippkohtumisega.

Johnson soovib luua juhtivate demokraatiate koalitsiooni, et aidata koronaviirusega võidelda ja sellest paremini tagasi tulla ning luua rohelisem ja jõukam tulevik. Mõte globaalsest demokraatlikust koalitsioonist, mis põhineb geograafilisest läänest laiemalt, on viimastel aastatel jõudsalt levinud. Ja India on selle lääneliku arvutuse keskmes.

Ka India jaoks toimub Cornwalli tippkohtumine keset tihenevat strateegilist koostööd läänega. See hõlmab tugevat kahepoolset strateegilist koostööd USA, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, samuti Quadiga ning kolmepoolseid partnerlussuhteid Prantsusmaa ja Austraalia ning Jaapani ja Austraaliaga. India on samuti tugevdanud oma seotust Euroopa Liiduga.

Pole kahtlust, et USA ja läänega suhtlemise suurenev intensiivsus on osaliselt tingitud suhete pidevast halvenemisest Hiinaga. Sagedased sõjalised kriisid põhjapiiridel – aastatel 2013, 2014, 2017 ja 2020 – on sundinud Delhit oma ohutaju ümber hindama.

Lisaks ohule territoriaalsele julgeolekule leiab India, et tema lootused tugevaks ülemaailmseks koostööks Hiinaga – selliste foorumite nagu RIC (Venemaa-India-Hiina foorum), BRICS (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika) kaudu – on täitunud. viimaste aastate suur löök. Hiina on ainus suurriik, kes ei toeta India alalist liikmelisust ÜRO Julgeolekunõukogus ja blokeerib India liikmelisuse tuumatarnijate rühmas.

Külma sõja lõpus uskus Delhi, et Peking on loomulik partner mitmepolaarse maailma ülesehitamisel, et piirata USA domineeritud unipolaarse maailma ohte. Delhi ei pääse nüüd järeldusest, et Hiina on suurim takistus India globaalsetele püüdlustele ja lääs on tärkav partner.

Kui varem pahandas Delhi läänepoolset kallutamist Kashmiiri küsimuses Pakistani poole, siis praegu tõstab Kashmiri küsimuse ÜRO Julgeolekunõukogus esile Hiina. India on tuginenud Lääne toetusele, et tõrjuda Hiina püüdlusi Kashmiri küsimuse rahvusvaheliseks muutmisel pärast 2019. aasta põhiseaduse muudatusi. Lääs suhtub Hiinast empaatilisemalt ka India rahvusvahelisesse kampaaniasse, mille eesmärk on ohjeldada Pakistani toetust piiriülesele terrorismile.

Kasvav kaubanduse tasakaalustamatus Hiinaga ja Hiina impordi negatiivne mõju India kodumaisele tootmisele tõi Delhi 2019. aastal eemale Pekingis domineerivast piirkondlikust terviklikust majanduspartnerlusest (RCEP). Pärast Hiina agressiooni Ladakhis mullu aprillis on ka India püüdnud aktiivselt piirata oma kokkupuudet Hiina investeeringute ja tehnoloogiaga.

India ei soovi mitte ainult integreeruda Hiina juhitud Aasia majanduskorraga, vaid ta pöördub ka lääne – USA, Ühendkuningriigi, ELi ja teiste – poole kaubanduslepingute sõlmimiseks. India soovib samuti tõusta kriitiliseks sõlmeks tulevastes demokraatlikule maailmale orienteeritud tarneahelates, sealhulgas vaktsiinitootmise valdkonnas.

Kuigi Delhi Hiina probleem on muutunud teravaks ja Moskva on viimastel aastatel Pekingile lähemale nihkunud, ei ole India soovinud loobuda oma pikaajalistest sidemetest Venemaaga. See lähenemine oli sattunud stressi alla, kuna USA ja Venemaa suhted halvenesid kiiresti. Delhi loodab nüüd, et Washingtoni ja Moskva vaheline uuendatud dialoog, mis viib nendevaheliste pingete leevendamiseni, hõlbustab India navigeerimist suurriikide vahel.

India ja lääne huvide kasvav lähenemine ei tähenda, et pooled oleksid kõiges ühel meelel. On ju läänes palju valdkondi, kus jätkub lahknevus – alates riigi majanduslikust rollist kuni sotsiaalmeedia ja tehnoloogiahiiglaste demokraatliku reguleerimiseni.

Kindlasti ei ole lihtne muuta India ja Lääne laiaulatuslikud lähenemised käegakatsutavaks koostööks. See eeldaks pidevaid läbirääkimisi ühiste huvide – globaalse majanduskorra reformimise, kliimamuutuste leevendamise, keskkonnasäästlikuma majanduskasvu edendamise, maailma tulevaste pandeemiate suhtes immuunseks muutmise ja usaldusväärsete tarneahelate loomise – muutmiseks konkreetseteks tulemusteks.

Ida poole vaatamine ja lõuna mobiliseerimine on olnud India vaikimisi poliitiline orientatsioon kõik need aastakümned. Samal ajal kui Delhi tugevdab jätkuvalt oma partnerlussuhteid Aasias ja globaalses lõunas, aitab produktiivsem partnerlus läänega kindlustada India rahvuslike huvide kasvavat hulka ja lisab India rahvusvahelistele suhetele uut sügavust.

See veerg ilmus esmakordselt trükiväljaandes 8. juunil 2021 pealkirjaga „G-7 võimalus”. Kirjanik on Singapuri riikliku ülikooli Lõuna-Aasia uuringute instituudi direktor ja The Indian Expressi rahvusvaheliste suhete kaastoimetaja.