India piiratud võimalused Afganistanis

Delhi ei saa kõrvale hoida Talibani domineeritud valitsust. Ta peab oma diplomaatiat viimistlema, kaasama Hiina, Venemaa, Türgi ja USA.

Talibani võitlejad Kabulis

Talibani vapustav edusamm Afganistanis on üllatanud kõiki. Kehtestatud on Islami emiraadi ja šariaadi seadus ning maapealsed teated näitavad, et umbmääraste seaduste raskus on naistel. Kaos väljaspool Kabuli lennujaama on südantlõhestav: noored afgaanid klammerduvad õhkutõusva ja taevast alla kukkuva lennuki külge ning emad annavad imikuid Ameerika sõduritele evakueerimiseks üle. Täielik meeleheide, meeleheide ja hirm sunnivad afgaane jalgadega hääletama. Nüüd tulevad uudised kohutavatest plahvatustest Kabuli lennujaamas.

Taliban üritab kujundada reformitud kuvandit, kuid väidetavalt korraldavad selle sõdurid kättemaksumõrvad ning jahivad afgaane ja välismaalasi, kes on töötanud ameeriklaste ja valitsuse heaks. On ilmunud teateid vastupanust Põhja-Panjshiri provintsis, mis on endiselt väljaspool Talibani kontrolli. Legendaarse Ahmad Shah Massoudi poeg Ahmad Massoud on endise asepresidendi Amrullah Salehiga sidunud. Massoud on pakkunud end läbirääkimisteks, kuid Taliban on nõudnud tungivalt allaandmist ja saatnud oma kaadrid Panjshiri vallutama. Kas vastupanu kogub hoogu, on vara öelda.

USA president Joe Biden on oma väljaastumise otsust korduvalt kaitsnud ja ta isegi tõstis väljaastumise kuupäeva septembrist 31. augustile ette. Väljaastumise kuupäevade väljakuulutamine andis Talibanile eelise.



Aastate jooksul võitlesid Afganistani riiklikud kaitse- ja julgeolekujõud (ANDSF) Talibaniga, kandes kaotusi. Ameerika lahkumine on andnud tohutu löögi tema moraalile. Hoolduspersonali tagasitõmbamine halvas Afganistani õhuväe. Rahvuste, hõimude ja alamhõimude lojaalsuse järgi jagatud ANDSF lagunes korruptsioonist tulvil valitsemissüsteemis kildudeks ja sulas laiali. Afgaanid on sajandeid võidelnud hõimude esmase lojaalsuse alusel, mitte aga abstraktsete väärtuste, nagu rahvuslikud huvid või demokraatia, eest. ANDSF-i ei koolitatud ka asümmeetriliseks sõjaks. Taliban kasutas kõiki neid tegureid selle õõnestamiseks. USA arvutused korrapärase väljaastumise kohta läksid viltu, kuna see eeldas ANDSF-i Talibani mõne kuu jooksul kinni hoidmist.

Talibanil on afgaanide seas populaarne toetus, kellel on endeemsest korruptsioonist kõrini. Kui Taliban otsustas viimasele etapile liikuda, pakkus Pakistani süvariik täielikku logistilist ja muud tuge. Pakistani igavene taotlus strateegilise sügavuse poole on hoidnud teda Talibaniga liidus. Süvariik, mida juhib armee ülem kindral Bajwa, on püüdnud vahendada kaasavat üleminekuvalitsust. Endiselt käib palavikuline tegevus lapivalitsuse moodustamiseks ja Pakistani välisminister viibib Kabulis konfabulatsioonidel. Bajwa üllatav kaastööline on olnud kindral Nick Carter, Ühendkuningriigi kaitseväe staabiülem. Kindral Carter on kauplenud reformitud Talibani narratiiviga.

Pakistan rõõmustab avalikult Talibani võidu üle. See võib olla optimistlik, kuid tagasilöök islamistliku terrorismi näol ja selle majanduslikud tagajärjed võivad mängu muuta. Afganistan on pankrotis ja välisabi, mis moodustas umbes 60 protsenti selle aastaeelarvest, on kokku kuivanud. Pakistan ei saa seda rahaliselt aidata, mistõttu jääb ainult Hiinale suutlikkus seda rahastada. Kuid Hiina ei jaga raha asjata. Kas see rahastab Afganistani maavarade eest? EL on katkestanud igasuguse rahalise abi andmise ja öelnud, et ta ei tunnusta ühtegi Talibani valitsust, välja arvatud juhul, kui see järgib rahvusvahelisi inimõiguste norme. USA ja Ühendkuningriik ei pruugi kompromissi vastu oma strateegilistel põhjustel olla. Islami Koostöö Organisatsioon, nagu ka ÜRO, on rääkinud labasusi.

Afganistanis arenevate sündmuste strateegiline mõju jääb kõlama aastaid. Ameerika kaootiline väljaastumine tugevdab rahvusvahelist arusaama USA kohustuste kestvusest. Hiina, Iraan, Pakistan ja Venemaa tahtsid kõik USA-d oma tagahoovist välja viia. Türgi on selle teljega ühinenud. Need riigid on hoidnud oma saatkonnad Kabulis avatuna, lootes täita vaakumi. Need arengud rõhutavad fundamentaalset nihet geopoliitilistes joondustes. See kalibreerib ümber ka India sidemed nende riikide ja USAga.

India jaoks on see strateegiline tagasilöök ja tõstatab džihaaditerrorismi taaselustamise tont. Nii Hiina kui ka Venemaa on olnud ettevaatlikud terrorismi leviku suhtes vastavalt Xinjiangi ja Kesk-Aasiasse. Mõlemad on keeldunud põgenikke vastu võtmast. Hiina oma sügavate taskutega on olnud Afganistani investeerimise suhtes ettevaatlik. Selle töötajaid Pakistanis on tapetud regulaarselt. Afganistan on palju ebastabiilsem, kuigi selle väärtuslikud maavaravarud on lisaks CPECi laiendamisele Afganistani endiselt veenvad atraktsioonid. Hiina on juba teinud ulatuslikku tungimist India naaberriikidesse, õõnestades India huve ja mõju.

Tõenäoliselt on ümberkalibreerimise päevakorras ka Pakistani ja USA suhted. Tuumaprobleem teeb mõned ameeriklased murelikuks. Endine ISI juht on uhkeldanud, et Pakistan alistas Ameerika rahaga Afganistanis Nõukogude Liidu ja nüüd on ta ameeriklaste rahaga alistanud USA Afganistanis. Afganistanist lahkumine aitab USA-l oma ressursse ümber suunata, et tulla toime ekspansionistliku ja agressiivse Hiina kasvava väljakutsega.

India Afganistani võimalused on piiratud. Vahetult keskendutakse ainult indiaanlaste ja afgaanide evakueerimisele. Mälestus Talibaniga suhtlemisest Indian Airlinesi kaaperdamisepisoodi ajal on jätnud kustumatu jälje. India oli otsustanud aidata Afganistani infrastruktuuri rajamise ning koolituse ja arstiabi pakkumisega. Selle maine Afganistani elanikkonna seas on positiivne. Afgaani põgenike vastuvõtmise poliitika tugevdab seda kuvandit. Talibani domineeritud valitsuse kõrvalehoidmine ei pruugi olla tulevikus mõistlik, kuid määravaks teguriks saab Kabuli valitsuse käitumine, nagu ka Pakistani käitumine. India peab taasavama saatkonna Kabulis, kuna pikaajaline viibimine kohapeal kahjustab tema huve.

See veerg ilmus esmakordselt trükiväljaandes 28. augustil 2021 pealkirja all „Kaasamise tähtsus”. Kirjanik on endine MEA sekretär ja endine suursaadik. Ta on ORF-i külalismees.