India peaks jälgima Hiina ja Iraani vahelisi suhteid, kuid hoiduma kiirustavate järelduste eest

USAga tihedama julgeolekupartnerluse poole püüdlemine ei tähenda, et India peaks järgima USA eeskuju oma muudes olulistes suhetes.

Peaminister Narendra Modi, IraanPeaminister Narendra Modi surub New Yorgis toimunud kohtumisel kätt Iraani Islamivabariigi presidendi Hassan Rouhaniga (PTI)

Teated selle kohta, et Iraan ja Hiina on lähedal 25-aastase strateegilise partnerluse sõlmimisele, mis võib hõlmata 400 miljardi dollari suurust kaubandus- ja investeerimispartnerlust, on tekitanud Indias märkimisväärset ängi. Seda seostatakse teadetega, et Iraan on otsustanud ise ehitada Chabahar-Zahedani raudteeliini Afganistani piirini, kuna India lükkab jätkuvalt projekti elluviimisega edasi. Projekti pole Hiinale üle antud – vähemalt mitte veel –, nii et India kaotab, Hiina võidab, narratiiv on ennatlik.

Mitte ainult India, vaid ka teised riigid, sealhulgas Hiina, on USA sanktsioonide, eriti dollarirahast keeldumise tõttu pidanud raskeks projektide elluviimist Iraanis. Hiina Iraani naftaostud on viimase kahe aasta jooksul oluliselt vähenenud ja kahepoolne kaubavahetus langes 2019. aastal 23 miljardi dollarini, võrreldes 35 miljardi dollari tipptasemega. Hiina presidendi Xi Jinpingi visiidi ajal Iraani 2016. aasta jaanuaris teatati ambitsioonikast eesmärgist 10 aasta pärast 600 miljardi dollari suurune kaubavahetus. See on osutunud enamasti hype'iks. Ka 400 miljardi dollari suurust 25-aastast strateegilist partnerlusplaani tuleks võtta helde soolaga. Kuigi Iraan on seda suures osas teinud, pole Hiina seda kinnitanud.

Isegi Iraan on seda nüüd kirjeldanud kui Hiinale arutamiseks esitatud eelnõu, mis vajab Iraani parlamendi heakskiitu. Muide, eelnõu sisu on olnud avalikkuses alates eelmise aasta septembrist, mil seda kanti rahvusvahelises naftaväljaandes, kuid see ei tekitanud sarnaseid mureavaldusi. Iraan julgustab neid teateid vihjama, et tal on võimsad sõbrad ja USA ei ole suutnud seda isoleerida. Nii prognoosis ta tänavu juunis Omaani lahel toimunud Iraani-Hiina-Vene kolmepoolset mereväeõppust, nimetades seda uueks jõukolmnurgaks.

Arvamus | India peab Quadi ametlikult taaselustama, otsima selle laienemist

Hiina peab tähtsaks oma suhteid Iraaniga, mis on peamine energiavarustuse allikas, tema ambitsioonika Belt and Roadi algatuse oluline osa ning potentsiaalselt tulus turg tema projektide ekspordile ja tootjatele. Sarnaselt Indiaga on aga paralleelselt ka tihedamad suhted Saudi Araabia ja AÜE-ga, mis on praegu Hiinale suuremad nafta ja gaasi tarnijad kui Iraan.

Vaid nädalad pärast kolmepoolset mereväeõppust kohtus selle kuu alguses Jordaanias kaks korda aastas toimuv Hiina-Araabia riikide koostööfoorum, kus kuulutati kõlavat Hiina-Araabia sõprust. Hiina on tõusnud ka Araabia riikide peamiseks relvatarnijaks ning viinud läbi mereväeõppusi Saudi Araabia ja AÜE-ga. Sellel on jätkuvalt tugev suhe Iisraeliga. Pole kahtlust, et Hiina majandusliku, sõjalise ja tehnoloogilise võimekuse kasvades on laienenud ka tema profiil selles strateegiliselt olulises piirkonnas. Kuna USA on muutumas iseseisvaks nafta ja gaasi osas ning tema kui liitlase usaldusväärsus on üha enam kahtluse all, on Pärsia lahe riigid tervitanud Hiinat kui maailma suurimat naftaimportijat, sõjaliste tarnete allikat ja tärkavat julgeolekupartnerit.

Tunnistades seda muutunud regionaalset geopoliitilist maastikku, peaks India jätkama oma suures osas edukat poliitikat säilitada positiivsed suhted Iraani, araabia riikide ja Iisraeliga, nagu Hiina on seda teinud, ja mitte kasutama oma poliitika kujundamisel Hiina prismat. Mõned analüütikud on kutsunud alandada suhteid Iraaniga, et joonduda tihedamalt USAga ja panna rohkem rõhku suhetele araabia riikidega. See oleks viga. Indial on piirkonnas rohkem manööverdamisruumi, kui ta jätkab tugevate ja sõbralike suhete säilitamist Iraaniga. Samuti ei tohiks välistada võimalust, et USA demokraatlik president taaselustab 2015. aastal sõlmitud ühise laiaulatusliku tegevusprogrammi (JCPOA) ehk Iraani tuumaleppe, millest president Donald Trump 2018. aastal lahkus. Leppe taaselustamine avab USA ja Euroopa ettevõtete uks Iraaniga äritegevuse jätkamiseks. Perioodil 2015–2018, mil Iraani suhtes sanktsioonid olid osaliselt tühistatud, eelistas ta oma majanduse elavdamiseks pöörduda Hiina asemel lääne poole. 25-aastane strateegiline plaan pärineb 2016. aasta jaanuarist, kuid hiinlased kaebasid, et iraanlased venitavad järelmeetmetega. Just karmide majandussanktsioonide taastamine on viinud Iraani Hiina poole pöördumiseni, kuid viimane on jäänud ettevaatlikuks.

Arvamus | India vastupanu Hiina ekspansionismile oleks Aasia geopoliitilises arengus otsustav hetk

India ei tohiks teha rutakaid järeldusi ega kahjustada oma suhteid Iraaniga, mis on endiselt strateegiliselt oluline. USAga tihedama julgeolekupartnerluse poole püüdlemine ei tähenda, et India peaks järgima USA eeskuju oma muudes olulistes suhetes. See on õigustatult Venemaaga seotuks jäänud, kuigi Venemaa-Hiina suhted on ajalooliselt kõige tihedamad ja Venemaa vastasseis USA-ga on viimastel aastatel veelgi teravnenud. Sama loogika kehtib ka meie suhete kohta Iraaniga, mis on olnud Pakistani piiranguks.

See ei tähenda, et India ei peaks Hiina ja Iraani vaheliste suhete arengut tähelepanelikult jälgima, mis võiks meie läänetiival meie julgeolekuhuvid keerulisemaks muuta. Eriti murettekitav on teatatud viide Hiina 25-aastases strateegilises plaanis uue sadama ehitamisest Jaskisse Hormuzi väina suudmes. See võib olla torujuhtmete kaudu seotud sisemaal asuvate nafta- ja gaasiväljadega, mis võimaldab vedu isegi siis, kui kitsas Hormuzi väin oleks suletud. Kui sadamat haldaks Hiina täpselt samamoodi nagu Gwadar lähedal asuvas Pakistani rannikul, muutuks Hiina mereväe kohalolek India ookeani lääneosas märkimisväärseks. India merejulgeolek oleks veelgi ohus. See teeks sügavat muret ka araabia riikidele, kes kannatavad Hormuzi väina sulgemise tõttu, samas kui Iraan jääb vähem mõjutatud. Siin on probleem, mille puhul araabia riigid võivad hästi reageerida sellele, et Hiina jookseb koos jänestega ja jahib hagijastega. Ka India peaks vastustrateegia väljatöötamisel avaldama oma muret Iraanile.

See artikkel ilmus esmakordselt trükiväljaandes 23. juulil 2020 pealkirjaga 'Läbi oma prisma'. Kirjanik, endine välisminister, on CPR-i vanemteadur

Arvamus | Hiina näeb Indo-Vaikse ookeani ideed jõudude tasakaalus, mitte ühiste huvide edendamises