Kas saatus või enesemääramine juhib seda, kuidas me eluvõrgus navigeerime?

Himani A Datar kirjutab: Olenemata sellest, mis meie teekonda määrab, peame jätkama tarkuse ja jõuga.

Debatt saatuse ja enesemääramise jõu vahel eluvõrgus ei lahene niipea. Kas eluvõrk ulatub siis väljapoole inimese kontrolli all olevaid kombitsaid?

Ämblik loob võrgu, et püüda lõksu teisi olendeid, keda ta ülalpidamiseks röövib. Ökoloogilise koosluse võrk on organismide jada, mis on omavahel seotud energia ja toitainete ülekande kaudu. Inimkonna ajalugu on täis lugusid intriigide võrkudest kuninglikes peredes või ärimajades. Sõjalise sidevahendina alguse saanud maailmaveeb on nüüdseks meie päästerõngas – see teeb suhtlemise, meelelahutuse ja hariduse võimalikuks läbi infovahetust võimaldavate nähtamatute lainete võrgu.

Füüsik Fritjof Capra viitab oma raamatus The Web of Life võrgule kui psühholoogiliste, kultuuriliste, bioloogiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste nähtuste vahelistele suhetele ja vastastikustele sõltuvustele. Me käsitleme neid sündmuste jadasid kas saatusena või oma saavutustena, läbimõeldud mõtlemise ja tegevuse tulemustena. Ootamatud kohtumised, ettenägelikud põgenemised, vahetu meeldimised või mittemeeldimised, déjà vu tunne võõras olukorras või kohas – on need põhjustatud meie kontrolli alt väljas olevate nähtamatute jõudude võrgust või on meil õigus otsustada, kas midagi juhtub või mitte ?

Debatt saatuse ja enesemääramise jõu vahel eluvõrgus ei lahene niipea. Kas eluvõrk ulatub siis väljapoole inimese kontrolli all olevaid kombitsaid?



Tavaliselt kaheksajalaga seostatavaid kombitsaid kasutatakse käe sirutamiseks ja saagi püüdmiseks loomast mõnel kaugusel. Kas me saame inimeste kontekstis kasutatuna viidata kombitsatele kui kontrollitundele, mida inimene saab nautida ideede, tunnete ja sündmuste üle oma elus?

Mõtiskledes küsimuse üle, kas olla või mitte olla, teeme oma teadmiste põhjal ja oma võimete piires valikuid erinevate teede või valikute vahel. Meie praegused valikud määravad meie tulevased olud. Usume, et teeme need valikud, kuigi mõnikord võib meie usk oma rolli olla vale või liialdatud. Liiga palju on uskumatuid asju, mis muudavad võimatuks elus tormides kindlalt liikuda.

Mitmed autorid ja motiveerivad kõnelejad on välja pakkunud teooriaid ja viidanud anekdoote, et illustreerida inimmõtte jõudu. Enesemääramise pooldajad ülistavad 100-protsendilise pühendumise voorusi endale seatud eesmärgile. Mõtted on asjad ja kui me piisavalt tugevalt usume, vallandab see universaalsed jõud, mis panevad asjad tegelikult juhtuma.

Kas see usk mõttejõusse on lihtsalt hea enesetunde teooria nagu miraaž kõrbes, mis sunnib inimesi silmitsi seisma ületamatute raskustega, või julgust seista silmitsi elu vältimatu ebakindlusega? See kasvatab tugevat uskumuste süsteemi, mis aitab teil keset tormist merd vee peal püsida. See annab suunataju ja sihtkoha, ilma milleta pole reis võimalik.

Peame arendama populaarse lastesalmi järgi oma ämbliku ämbliku vastupidavust, kes tõusis pärast päikeseloojangut taas tila üles. Nagu Shakespeare kirjutas, on meie elu võrk segatud lõngast, hea ja halb koos. Eluvõrk võib olla inimese kontrolli alt väljas. Kuid me peame tõusma tuhast, nagu Fööniks, uuesti sündima tarkuse ja jõuga, mis loob valguse, mis paistab piisavalt eredalt, et aidata, julgustada ja inspireerida (enda ja) teisi nende pimedusest.

See veerg ilmus esmakordselt trükiväljaandes 28. juunil 2021 pealkirja all „Elu veebis”. Kirjanik on Chennais asuva suure valitsusvälise organisatsiooni peasekretär