Peaminister Modi visiit USA-sse paneb aluse kahe riigi erimeelsuste ületamiseks kahepoolsetes, piirkondlikes ja globaalsetes küsimustes

India enda esilekerkimine suure majandusjõuna muudab selle kriitilise osaliseks nende küsimuste tulemuste kujundamisel. Delhi tihedam partnerlus Washingtoniga suurendab omakorda India globaalset strateegilist silmapaistvust.

Kuigi Afganistan on jätkuvalt nii India kui ka USA jaoks jätkuvalt murettekitav valdkond, vaatavad mõlemad pooled praegu Indo-Vaikse ookeani piirkonnas esile kerkivaid suuremaid väljakutseid, mis on ajendatud Hiina tõusust ja pealehakkamisest.

Kuigi peaminister Narendra Modi eelmisel nädalal Ameerika Ühendriikides toimunud visiidi ajal olulisi teadaandeid ei tehtud, on lava loodud India partnerluse muutmiseks Ameerikaga, Delhi neljapoolse partnerluse edendamiseks Canberra, Tokyo ja Washingtoniga ning India ülemaailmse mõju suurendamiseks. India ja USAga suhtlemise kolm taset – kahepoolne, piirkondlik ja mitmepoolne – ei ole enam eraldiseisvates osades, vaid tugevdavad üksteist. Olles viimase kahe aastakümne jooksul ületanud mõned traditsioonilised erimeelsused kahepoolsetes, piirkondlikes ja globaalsetes küsimustes, võivad Delhi ja Washington nüüd vabalt kujundada oma kahepoolsed suhted ambitsioonikamalt – partnerlusena piirkondliku stabiilsuse ja ülemaailmse hüvangu nimel. Kahepoolne kaitsekoostöö, Indo-Vaikse ookeani piirkondlik tasakaal, vaktsiinide väljatöötamine ja kliimamuutuste leevendamine hõlmavad nüüd kahepoolseid, piirkondlikke ja ülemaailmseid valdkondi.

See ei tähenda, et Modi ja USA president Joe Biden jätaksid tähelepanuta kiireloomulised kahepoolsed päevakorrad sellistes tavapärastes küsimustes nagu kaubandus – lõppkokkuvõttes mis tahes partnerluse kõõlused. Kuigi kaubanduspoliitika on mõlemas riigis muutunud palju keerulisemaks, on kaks liidrit kokku leppinud oma kaubandusdialoogi jätkamises. Lisaks kaubandusele käsitlesid Modi ja Biden veel mitmeid valdkondi, mis olid küpsed sügavamaks koostööks – sisejulgeolek, energeetika, kõrgharidus ja tehnoloogiline koostöö. Kahepoolne arutelu terrorismi teemal toob paratamatult kaasa Pakistani armee edendatud piiriülese terrorismi püsivad väljakutsed. Modi ja Biden peavad leppima ka tagajärgedega, mida Pakistan on suutnud tuua keskaegse Talibani Afganistanis tagasi võimule. India ja USA huvid näivad olevat mõlemas küsimuses ühtlustuvad, kuid Delhi ei tohiks alahinnata Hiina toetatud Pakistani armee jätkuvat mõjuvõimu piirkondliku spoilerina, kui mitte midagi muud.

Kuigi Afganistan on jätkuvalt nii India kui ka USA jaoks jätkuvalt murettekitav valdkond, vaatavad mõlemad pooled praegu Indo-Vaikse ookeani piirkonnas esile kerkivaid suuremaid väljakutseid, mis on ajendatud Hiina tõusust ja pealehakkamisest. See on koht, kus toimub neljapoolse foorumi esimene isiklik tippkohtumine. Delhi ja Washington on leidnud uue mugavustaseme ühises arusaamas, et Quad ei ole sõjaline koalitsioon. See on võimaldanud neil keskenduda väga ulatuslikule ja sellest tulenevale mittesõjalisele tegevuskavale avalike hüvede pakkumisel kogu Indo-Vaikse ookeani piirkonnas. See võimaldab Quadil pakkuda Hiinale usaldusväärset alternatiivi paljudes küsimustes – alates tervisest kuni telekommunikatsiooni ja infrastruktuuri arendamiseni. See vähendab ka Pekingi propagandat, mis märgib Quadi Aasia NATO-ks ning suurendab foorumi vastuvõetavust ja jätkusuutlikkust piirkonnas. Kvadis käsitletavad küsimused – pandeemia juhtimine ja kliimamuutused – ei ole pelgalt piirkondlikud, vaid globaalsed ja olid vältimatult olulisel kohal Modi pöördumises ÜRO Peaassambleele koos terrorismi küsimusega. Kindlasti tuleb nendes küsimustes ülemaailmse konsensuse saavutamisel läbida palju distantsi. Kuid India enda esiletõus suure majandusjõuna muudab selle kriitilise osaliseks nende küsimuste tulemuste kujundamisel. Delhi tihedam partnerlus Washingtoniga suurendab omakorda India globaalset strateegilist silmapaistvust.



See juhtkiri ilmus esmakordselt trükiväljaandes 25. septembril 2021 pealkirjaga „Ühenduses USAga”.