Raja Mandala: Rahvuslus tuleb Saudi Araabiasse

Prints Salmani pan-islamismi alatähtsus annab New Delhile võimaluse luua Riyadhiga strateegiline partnerlus.

Saudi kroonprints, Mohammed bin Salman, Saudi kroonprints Mohammed bin Salman, narendra modi, pm modi, natsionalism Araabias, riiklik iseseisvus, India ekspressPeaminister Narendra Modi koos Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salmaniga G20 tippkohtumise kõrval Buenos Aireses, Argentinas eelmise aasta novembris. (Foto: PIB PTI/faili kaudu)

Kui mõtleme natsionalismile Lähis-Idas, tuletame meelde araabia natsionalismi, mis elavdas India suhteid selle piirkonnaga viimastel aastakümnetel. Kuid kuna Delhi valmistub sel nädalal Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani võõrustama, peab India leppima võõra ideega – natsionalismiga Araabias.

Natsionalismi edendamine ning panaraabismi ja pan-islamismi alandamine on kroonprints Salmani jõupingutuste keskmes Saudi Araabia sise- ja välispoliitika ümbersuunamisel. Ja ta pole ainuke. Teised, eriti Araabia Ühendemiraadid, püüavad samuti konstrueerida rahvuslikku identiteeti, et tulla toime Lähis-Ida turbulentsiga.

Araabia poolsaare kuningriigid ei pidanud võitlema oma riikliku iseseisvuse eest koloniaalvalitsejatest. Samuti ei pärinud nad selget ja pidevat territoriaalset üksust, millele rahvus rajada. Araabia monarhiad otsustasid loomulikult oma poliitilise legitiimsuse tagamiseks tugineda hõimu- ja usuidentiteedile. Araabia monarhiad olid samuti üsna rahul, et läksid rahvusülese poliitika piirkondliku vooluga kaasa. Tänapäeval, kui Pärsia lahe monarhiad vaatavad üle transtsendentaalsete etniliste ja usuliste liikumiste kasvavat ohtu, pöörduvad nad natsionalismi kui kindlustuse poole.

Araabia poolsaare valitsejad tunnistavad ka, et sidusate kogukondade loomine nende ühiskondadest, mis on täis eri usku ja konfessioone, vajavad enamat kui ühist religiooni, sekti, hõimu või etnilist päritolu. Siin tulebki sisse natsionalism Araabias. See erineb väga araabia natsionalismist, mis pidi ületama riigipiire. Araabia rahvuslus seisneb eraldiseisvate suveräänsete riikide huvide määratlemises. Varem nähti araabia natsionalismi, eriti Indias, kui progressiivset jõudu, mis võitleb konservatiivsete usuliste impulsside vastu. Tänapäeval on natsionalism Araabias tõusnud välja araablaste ühtsuse ja islami solidaarsuse prahist. Vanade illusioonide ebaolulisust peegeldab tõsiasi, et Araabia Liiga ja Islami Koostöö Organisatsioon on mõlemad sassis.

Äsja iseseisvunud India jaoks oli araabia natsionalismil eriline veetlus. See kõlas nii antiimperialismi ideedega kui ka riigisotsialismi ja mitteühinemise loosungitega. Piirkonnas domineerinud probleemid – konflikt araablaste ja Iisraeli vahel, Palestiina võitlus omariikluse eest ja araablaste ühised algatused – tugevdasid India otsust kujundada piirkonna poliitika nendes tingimustes.

Kuna araablaste natsionalism läks pärast araablaste 1967. aasta sõjas Iisraeliga kannatada saanud teravat lüüasaamist tagajalgadele, võtsid saudid 1969. aastal juhtrolli Islamikonverentsi Organisatsiooni käivitamisel.

Seoses poliitilise islami kujunemisega Lähis-Idas domineerivaks diskursuseks tekkis Delhis mure OIC-i sekkumise pärast India vaidlustesse Pakistaniga, sealhulgas Kashmiriga. Kultuurilises mõttes olid India välispoliitiline eliit ja poliitilised klassid mugavamad ülikondades panaraabia baathistidele kui lahe šeikidele oma valgetes sulades või Iraani mulladele mustades riietes. Ei India traditsiooniline entusiasm araablaste solidaarsuse suhtes ega Delhi kartus islami ühtsuse pärast ei oma piirkonnas vähe poliitilist mõju.

See, et Saudi Araabia on Türgi ja Iraani poliitilise islami vastu ning seisab silmitsi selliste rühmitustega nagu Moslemivennaskond, räägib midagi piirkonna poliitikas toimuvast struktuurimuutusest. Saudi koda, mis lasi religioonil mängida oma sisepoliitikas ja välispoliitikas alates 1970. aastate lõpust üha suuremat rolli, ärkas pärast 11. septembri rünnakuid eksistentsiaalsete ohtude peale, araabia kevadet väljaspool oma piire ja väljakutset seestpoolt. äärmusrühmitused, kes toetasid poliitilist islamit.

Katsed tugevdada natsionalismi Saudi Araabias algasid kuningas Abdullahi ajal tema pikkade kroonprintsi aastate jooksul. Tema algatatud iga-aastane Janadriyahi festival tähistab Araabia poolsaare pärandit ja kultuuri. 2005. aastal kuulutas ta Saudi Araabia rahvuspäeva – 23. septembri – rahvuspühaks. See on kuningriigis ainus mittereligioosne puhkus.

Kroonprints Salman jätkab seda päevakorda. Saudiks olemine muutub aeglaselt, kuid kindlasti sama tähtsaks kui moslemiks või araablaseks olemine. Riigivaenlaste kirjeldamisel eelistatakse üha enam sõna reetur uskmatule. Sport, eriti jalgpall, on hakanud saudide vahel looma uut ilmalikku sidet. Patriotismist on saanud ka troop, mis mobiliseerib Jeemeni kodusõjas osalevate Saudi Araabia relvajõudude taga rahva tundeid.

Prints Salmani natsionalism ei seisne ainult sümbolites ja sõnavaras. Maal, mis ei ole tundnud usuvabadust mittesunniitlike islamikonfessioonide ja mittemoslemi uskude jaoks, astub ta mõningaid katselisi samme. Tehakse teadlikke jõupingutusi, et tugevdada kuningriigi idaosas elavat pikalt pahurat šiia vähemust. Kasvavad spekulatsioonid, et Riyadhis võib lähitulevikus olla esimene šiiitide mošee. Esimene kopti kristlaste missa peeti eelmise aasta 1. detsembril Riyadhis asuvas eramajas ja prints Salman võttis vastu Ameerika kristlastest evangelikaalide delegatsioonid.

Need on vaid väikesed sammud ühes maailma konservatiivsemas ühiskonnas. Salmani natsionalism on kahtlemata ka ülalt-alla projekt. See tekitab kindlasti palju probleeme. Kuid see ei võta midagi maha tõsiasjast, et kuningriik katsetab kodus ammu oodanud muutusi. Välispoliitika ümberorienteerimine on olnud palju lihtsam Salmanile, kes nüüd räägib Saudi Araabia esikohale seadmisest. Kuna religiooni tähtsus hakkab Riyadhi välispoliitika elluviimisel vähenema, on Indial prints Salmani ja teiste Araabia natsionalismi pooldajate vahelisest tihedamast strateegilisest partnerlusest palju kasu.

(Kirjanik on Singapuri riikliku ülikooli Lõuna-Aasia uuringute instituudi direktor ja The Indian Expressi rahvusvaheliste suhete kaastoimetaja)