Marxi lugemine COVID-19 aegadel

• Kategooria: Veerud

Tema kirjutised aitavad meil mõista, kuidas sellised olukorrad nagu pandeemia ei mõjuta ühiskonna kõiki kihte ühtemoodi, aitavad kujundada püüdlusi humaanse ja demokraatliku maailmakorra poole.

Saksa filosoof Karl Marx. (Allikas: Wikimedia Commons)

Teaduse abiga saab inimkond lõpuks üle koroonaviiruse pandeemia põhjustatud kriisist. Tekib palju teooriaid ja filosoofiaid. Rahvale ja valitsustele esitatakse palju tõlgendusi. Kuid küsimus on selles, kas COVID 19 järgne maailm on endine või muutub see, kas kapitalistlik kord muutub ebainimlikumaks ja ekspluateerivamaks. Thomas L Friedman on kirjutanud, et COVID-19 on must elevant. See on meie üha hävitavamate loodussõdade loogiline tulemus. Tõenäoliselt on tekkiv olukord suure avaliku arutelu küsimus, milles Karl Marx ja marksism on kesksel kohal.

Kõik filosoofid on tõlgendanud maailma erineval viisil. Asi on siiski selles, et seda muuta, mida Marx kirjutas Feuerbachi teesis. See oli Marxi ja tema eluaegse kaaslase Friedrich Engelsi filosoofilise püüdluse põhieeldus. Nad analüüsisid inimeksistentsi, inimese ja looduse vahelisi suhteid ning inimliigi tootmise ja taastootmise ning majanduse viise.

Väitades, et töö on rikkuse allikas ja inimeksistentsi põhitingimus, analüüsisid Marx ja Engels looduse dialektikat. Nad tõid välja, kuidas inimeste, maa, vee ja õhu harmoonia viib muutusteni. Marx selgitas raamatus 'Kapital', et töö on ennekõike protsess, milles osalevad nii inimene kui loodus. Marx jätkas selgitamist, et tööprotsess ei olnud muud kui tootmisprotsess. Ta näitas, kuidas töö on rikkuse allikas ja kuidas tööjõud toodab pidevalt lisaväärtust. Samas töös selgitas ta, kuidas kapitalismis omastavad lisaväärtust kapitalistid, kes on tootmisvahendite omanikud. Ta selgitas ka, kuidas see lisaväärtuse omastamine viib rikkuse kuhjumiseni ühel poolusel ja töörahva vaesumiseni teisel pool. Selline ebavõrdsus kajastub töörahva viletsates töö- ja elutingimustes.

Analüüsides ühiskonna eluasemeküsimust, eriti seda, kuidas kodanlus eluasemeküsimust lahendab, tõi Engels välja vaesed linnaosad, kus töölised on kokku tunglenud, pesitsevad kõik need epideemiad, mis aeg-ajalt linnu kimbutavad. Koolera, tüüfus, kõhutüüfus, rõuged ja muud laastavad haigused säästsid oma mikroobe nende töölisklassi eluruumide katku õhus ja mürgitatud vees. See selgitab, miks kõigi riikide, sealhulgas India vaesed ja võõrtöölised seisavad silmitsi mõeldamatute raskustega ja saavad COVID-19 pandeemia ohvriteks.

Viimase kahe aastakümne arengud on sundinud kapitaliste mõtlema uutele tehingutele ja plaanidele töölisklasside ekspluateerimise põlistamiseks. Enne COVID-19 seisis maailma kapitalistlik majandus 2008. aastal silmitsi kriisiga, kui USA majandus seisis silmitsi kõrge riskitasemega laenukriisiga. Praegune pandeemia on surunud maailma majanduskorra ventilaatorile.

Paljud arvavad, et see pandeemia mõjutab kõiki riike, kogukondi ja klasse ühtemoodi. Seetõttu peaksime esmalt lubama valitsustel sellega tegeleda ja seejärel oma murede eest võitlema. Aga see pole õige. Kapitalistid on targemad. Pandeemiaga võitlemise nimel võtavad kapitalistlikud valitsused suurema kontrolli enda kätte.

Indias üritab BJP-RSS kombinaat riiki suruda teokraatliku fašistliku riigi poole. Vasakpoolsed ja ilmalikud demokraatlikud jõud on intensiivistanud jõupingutusi, et suunata töörahva viha selle kapitalistliku ja fašistliku poliitilise korra vastu, mis on seadnud ohtu miljonite tavainimeste elud, keelates neilt nende õigused.

Valitsuse valed ja ebaõnnestumised tuleb paljastada. Kapitalism kasutab religiooni vahendina, et panna inimesed omavahel võitlema, kuid miljonid inimesed mõistavad kommunaalfašistlike valitsejate kohutavat ülesehitust ega lase neil ühiskonda veelgi lõhestada. Kui Marx vaatas India sotsiaalset struktuuri, mõistis ta kasti kohta selles. Tema kirjutised pärast Taipingi mässu Hiinas, Sepoy mässu Indias (India esimene iseseisvussõda) ja musta vastupanu Ameerikas panid ta rääkima tungivast vajadusest demokraatliku revolutsiooni järele Indias. Marxi mõiste demokraatlik revolutsioon sisaldab võimalusi kastisüsteemi kaotamiseks.

Filosoofilises püüdluses uue maailma poole tõusis marksism esile revolutsioonilise teooria ja teadusena. Marksismi kolm lahutamatut komponenti, nagu Lenin märkis, on üks, dialektilise materialismi (ajaloolise materialismi) filosoofia, kaks, lisaväärtuse teooria ja kolm, klassivõitluse õpetus kui ajaloo liikumapanev jõud.

Tulevik on tunnistajaks pingelistele klassivõitlustele poliitilise võimu nimel, et tekiks uus ühiskonnakord, kus riik tagab kõigile oma kodanikele eluaseme, tervishoiu, hariduse ja kõik elatusvahendid ning kõigi kodanike võrdsus, õiglus ja väärikus. jäeti jõusse.

Karl Marxi sünniaastapäeva puhul 5. mail (1818) las töörahvas austust avaldades edendada võitlust kapitalistliku ühiskonna kukutamiseks ning rõhumise ja ekspluateerimise ahelatest vabanemiseks.

Kirjutaja on CPI peasekretär