Saurashtra rohumaade taastamine on võtmetähtsusega, et suured kassid saaksid oma loomulikus elupaigas areneda

• Kategooria: Veerud

Nii nagu lõvikaitsega, saab ka rohumaade taastamist teha kohalike kogukondade osalusel. Nad võivad vajadusel aidata rohumaade hooldamisel ja metsaalade puhastamisel. Osa puiduraiestusest saadavast tulust saab jagada panchayatidega.

Kuigi lõvid on lihasööjad, on rohu ja suurte kasside vahel nabanöör. Rohi on kõigi suuremate toiduahelate alguspunkt.

Hiljuti levis Gujarati sotsiaalmeedias video, millel on kujutatud Aasia lõvi rohtu söömas. Paljud mõtlesid, kas lõvid tõesti söövad rohtu! Tegelikult söövad metsikud kiskjad sageli kõhuhädade korral rohtu, et oksendada seedimata toitu ja mõnel juhul kapseldada killud kondise toidu sisse.

Kuigi lõvid on lihasööjad, on rohu ja suurte kasside vahel nabanöör. Rohi on kõigi suuremate toiduahelate alguspunkt. Metsikud kabiloomad nagu tähnilised hirved, sinipullid (nilgai), sambar, metssead jne, mis moodustavad heast rohust sõltuva Aasia lõvide peamise saaklooma. Nende elupaigaks on rohumaad ja avatud laigud.

Saurahtra piirkonda on segatud 106 reserveeritud vidit (rohumaad), mida hooldab metsaamet, ja 434 mittereserveeritud vidit, mida kontrollivad teised asutused. Need asuvad 1810 ruutkilomeetril, moodustades 20 protsenti kogu Gujarati rohumaadest. Privaatsed vidid, gaucharid (külapanchayattide kontrollitud kogukonna rohumaad) ja valitsuse tühermaad täiendavad neid vidisid. Enamik neist vididest on osa 22 000 ruutkilomeetri suurusest Greater Giri maastikust, Aasia lõvide viimasest elupaigast.

Heal lõvi elupaigal peab olema hea saagibaas. Tervisliku saagibaasi jaoks on rohumaad võti. Lõvikaitsealased jõupingutused on keskendunud elupaikade parandamisele ja laiemalt ka rohumaade parandamisele. Lõvide hajumine Giri metsa tuumast oli võimalik tänu rohumaade ja avatud laigude maatriksile Greater Gir piirkonnas. Seetõttu on hädavajalik algatada maastikutasandi sekkumisi, et tagada lõvipopulatsiooni jätkuv õitseng. Kuna need suured kassid eksisteerivad koos kohalike agrokarjakasvatajatega, on loodusvarade konkurentsi minimeerimine metsloomade ja kohalike kogukondade vahel ülioluline. Tootlikud rohumaad võivad seda aidata. Nad võivad olla lõvidele väga hea elupaik, täites samal ajal ka kohalike nõudmisi.

Lõvid on viimased 15 aastat Giri metsast välja hajunud. 2015. aasta rahvaloenduse andmetel elas 523 Aasia lõvist 167 väljaspool kaitsealuseid metsi. See on üks kolmandik nende elanikkonnast. Väljaspool kaitsealust metsi elavad lõvid on muutnud need tulualade rohumaad oma koduks. Seega on need rohumaad kriitilise tähtsusega lõvide edasiseks hajutamiseks ja nende jõulise rahvastiku kasvu säilitamiseks, mida on täheldatud viimase paarikümne aasta jooksul.

Aja jooksul on need rohumaad aga puitunud ja põõsaste liikide sissetungi tõttu lagunenud ning muutunud mõnevõrra ebaproduktiivseteks metsaaladeks. Vaevalt nendes praegu muru kasvab. Selle asemel määrab nende taimestiku selliste liikide nagu lantana, prosopis, van tulsi ja kassia kasv. See taimestik on metsikutele kabiloomadele ja koduloomadele ebameeldiv.

Rohumaade järkjärguline degradeerumine on süvendanud mõningaid praeguseid probleeme, nagu söödapuudus, heade karjamaade puudumine maldharisidele (poolrändava karjakasvatajate kogukond), metsikute taimtoiduliste saagi hävitamise suurenemine jne. Lõpuks võib see osutuda loomadele kahjulikuks. põllumajandus, mis on pärast põllumajandust Saurashtra teine ​​​​suureim tegevusala. Kuna metsaäärsed rohumaad muutuvad metsloomadele ja kohalikele kariloomadele sobimatuks, nihkub ääremaa veelgi põllumajanduspõldude ja inimasustuse suunas. See omakorda süvendab inimeste ja metsloomade konflikti. Pikemas perspektiivis võib selline stsenaarium kahjustada kohalike kogukondade ainulaadset meeleolu ja head tahet eluslooduse ja eriti lõvide suhtes.

See järkjärguline, järelevalveta nihe on mõjutanud nii piirkonna ökoloogiat kui ka majandust. Külapanchayatid ei suuda ressursside puudumise tõttu oma gautšareid ülal pidada. Samuti ei pea nad oma gaucharide ja tühermaade haldamist prioriteediks. Jätkuv apaatia toob kaasa selliste vaalude laiaulatusliku tungimise ja pinnase kaevandamise sellistest laigudest. Ka reserveerimata vidistes pole metsaosakonna poolt palju juhtimissekkumisi. Lõpptulemus on see, et maastik kannatab ühisvara tragöödia ja ebaproduktiivse enesekehtestamise nõiaringi all.

Pikaajalise ökoloogilise ja majandusliku turvalisuse tagamiseks peavad kõik sidusrühmad tegema ühiseid jõupingutusi. Metsa- ja maksuametid ning panchayatid peavad asuma ühisele missioonile nende rohumaade taastamiseks. Head produktiivsed rohumaad on söödakindluse seisukohalt ülimalt olulised. Näiteks metsaameti poolt aastatel 2018-19 reservvididest kogutud enam kui 1,6 miljonit kg muru läheb põua korral jagamisele. Rohumaad on olulised ka veejulgeoleku seisukohalt, kuna need on suurepärased valgalad. Põllukultuuride hävitamisest ja inimasustustesse sattumisest tingitud konflikti saab leevendada ka siis, kui rohumaid hooldatakse ja majandatakse õigesti. Looduslikud rohusööjad eelistavad loomulikult avatud ja produktiivseid laike ning hoiavad seeläbi lihasööjaid selliste piirkondade vastu huvina. Rohumaade taastamine aitab kaitsta ka tüüblit, lillekasvatajat, hunti, mustkulli ja paljusid teisi sarnase elupaigaga metsikuid liike.

Metsloomade kaitse ja rohumaade säästev kasutamine ei ole üksteist välistavad tegevused. Rohumaade taastamine ei avalda mitte ainult positiivset ökoloogilist mõju lõvi pikaajalisele kaitsele, vaid toob ka kohalikele elanikele märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku kasu. Nii nagu lõvikaitsega, saab ka rohumaade taastamist teha kohalike kogukondade osalusel. Nad võivad vajadusel aidata rohumaade hooldamisel ja metsaalade puhastamisel. Osa puiduraiestusest saadavast tulust saab jagada panchayatidega.

Hiljutisel ÜRO juhitud kõrbestumise vastu võitlemise konverentsil võeti kohustus saavutada 2030. aastaks maa degradeerumise neutraalsus. Sellel konverentsil võttis India kohustuse taastada 2030. aastaks vähemalt 26 miljonit hektarit degradeerunud maad. Gujarat võib alustada Saurashtra rohumaade taastamisega.

See artikkel ilmus esmakordselt trükiväljaandes 2. detsembril 2019 pealkirjaga 'Rohi lõvidele'. Kirjanik, IFS-i ohvitser, töötab praegu Junagadhis Gir Westi metsaosakonna metsakaitsja asetäitjana. Vaated on isiklikud