Venemaa rolli taaselustamine Indo-Vaikse ookeani piirkonnas

Indo-Vene koostöö selles võtmepiirkonnas ulatub 1971. aastasse. Selle tänane tugevdamine aitab mõlemal riigil hoida Hiina kasvavat mõju kontrolli all.

Ammu enne seda, kui USA andis oma kaalu Indo-Vaikse ookeani ideele, näitavad need 50 aasta tagused sündmused, et India ja Venemaa (mis on nii Euraasia kui ka Indo-Vaikse ookeani riigid) koostöö on olnud Indo-Vaikse ookeani piirkonna kriitilise tähtsusega element. .

Kirjutas Raj Kumar Sharma

Viiskümmend aastat tagasi sõlmisid India ja endine Nõukogude Liit rahu-, sõprus- ja koostöölepingu 9. augustil 1971. Peale Lõuna-Aasia ja globaalse poliitika kontuuride muutmise võib lepingut pidada ka idee esilekutsujaks. Indo-Vaikse ookeani piirkond India ja Venemaa vahel. Hoolimata nende erimeelsustest selle kontseptsiooni osas tänapäeval, unustatakse mugavalt ära, et India ja Venemaa koostöö Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ja Euraasias eelneb India koostööle enamiku teiste suurriikidega. 1971. aasta on kuulus ka teisel põhjusel: Hiina otsustas loobuda oma ideoloogilisest mentorist NSV Liidust ja asus USA-ga kokku, et Nõukogude Liitu tasakaalustada. Seetõttu seisis India 1971. aastal Indo-Paki sõja ajal silmitsi Pakistani liitlaste – USA ja Hiina – julgeolekuohtudega. Kui aga 1971. aasta detsembris algas India-Pakistani sõda ja USA merevägi üritas India julgeolekut ohustada, siis Nõukogude Liit. saatis India toetuseks oma Vladivostokis asuva Vaikse ookeani laevastiku tuumarelvaga relvastatud laevastiku – seda võib pidada India ja Venemaa vahelise Indo-Vaikse ookeani kontseptsiooni alguseks. Et Hiinat vaikida, oli Nõukogude Liit viinud 40 armeediviisi oma Xinjiangi piiri lähedale Hiinaga ja 7 diviisi Mandžuuria piiri poole.

Ammu enne seda, kui USA andis oma kaalu Indo-Vaikse ookeani ideele, näitavad need 50 aasta tagused sündmused, et India ja Venemaa (mis on nii Euraasia kui ka Indo-Vaikse ookeani riigid) koostöö on olnud Indo-Vaikse ookeani piirkonna kriitilise tähtsusega element. . Geopoliitika on aga nüüdseks muutunud, kuna USA näeb Indiat Hiina-vastases võitluses partnerina. Peking seevastu on sõlminud Moskvaga partnerluse Washingtoni väljakutse esitamiseks. Venemaa on Indo-Vaikse ookeani piirkonna suhtes väljendanud teatud kahtlusi. Esiteks peab Venemaa Indo-Vaikse ookeani piirkonda Ameerika loominguks ja seetõttu on Moskva selle täielikult tagasi lükanud. Indo-Vaikse ookeani eelkäija Aasia-Vaikse ookean oli aga ka Ameerika konstruktsioon, mille Venemaa oli aktsepteerinud. Valitsuse tasandil on Venemaa jätkuvalt Indo-Vaikse ookeani vastu, kuid akadeemilised ringkonnad, mõttekojad ja isegi meedia on hakanud selle ideega tegelema ning selle üle toimuvad debatid, arutelud, seminarid ja konverentsid. India on aeg-ajalt Venemaale kinnitanud, et New Delhi lähedus Washingtonile ei tule Moskva hinnaga. Vastupidiselt USA arusaamale vabast ja avatud Indo-Vaikse ookeanist, on India alati märku andnud, et on huvitatud vabast, avatud ja kaasavast Indo-Vaikse ookeanist – arusaam, mis peegeldab India soovi, et Venemaa oleks selles piirkonnas aktiivne mängija. Tegelikult on India püüdnud Venemaad oma Indo-Vaikse ookeani algatustesse kaasata, nii et viimane kerkiks sõltumatu poolusena väljaspool Hiina varju, mis muudaks Indo-Vaikse ookeani olemuselt mitmepolaarseks. Chennai-Vladivostoki meretee ning India ja Jaapani jõupingutused Venemaa Kaug-Idasse investeerimiseks on kaks sellist algatust. Need algatused on osa India seaduse Kaug-Ida poliitikast, mille eesmärk on luua side Venemaa Aasia osaga. Siinkohal on oluline rõhutada, et inimestevahelised kontaktid on olnud India ja USA suhete edu võtmevaldkond. India-Venemaa sidemete puhul see aga nii ei ole. Kuna Venemaa tunneb muret hiinlaste rände pärast Kaug-Idas, võib riigi poolt soodustatud India tööjõu kontrollitud immigratsioon Venemaale tuua poliitilist ja majanduslikku kasu mõlemale poolele.

India vaatenurgast on Indo-Vaikse ookeani piirkond sarnane Venemaa Suur-Euraasia partnerlusega, mille eesmärk on vältida Hiina hegemooniat Euraasias. Sellel poliitikal on nii koostöö kui ka konkurentsi elemente Hiinaga. Seistes silmitsi Hiina edusammudega Siiditee majandusvööndi kaudu Venemaa mõjusfääris Euraasias, on Venemaa nõustunud viima omaalgatuse, Euraasia Majandusliidu Hiina BRI-ga vastavusse, kuigi selles jõupingutuses on rohkem vastuolusid kui sarnasusi. Samamoodi on Indo-Vaikse ookeani piirkond India katse kaitsta oma naabruskonda Hiina enesekindla käitumise eest. Venemaal on võimalus teha koostööd Indiaga, et kujundada tekkivat korda Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, mida saab teha, arvestades ajaloolist usaldust kahe poole vahel.

India paneb rohkem rõhku India ookeanile, samas kui USA ja tema liitlased on seadnud esikohale Vaikse ookeani piirkonna, tuues esile veel ühe erinevuse India ja Ameerika kontseptuaalses arusaamas Indo-Vaikse ookeani piirkonnast. India ei ole praegu Vaikse ookeani piirkonnas tõsiseltvõetav sõjaline jõud, kuid oma mereväe võimete aitamine selle eesmärgi saavutamisel aitaks ka Venemaal lahendada Hiina väljakutse oma esikohale Arktikas. Hiina määratleb end kui Arktika-lähedast riiki, kuigi tal pole Arktikas rannajoont. Polaarse siiditee osana suureneb Hiina tegevus Arktikas lähiaastatel. Hiina strateegilised eksperdid on isegi väitnud, et kes iganes kontrollib Arktika mereteed, kontrollib maailma majandust ja Hiina peaks selles valdkonnas aktiivselt osalema. Seega on Indo-Vaikse ookeani piirkond idee, mis võib lisada väärtust Venemaa diplomaatiale erinevates valdkondades, sealhulgas Aasias, Vaikse ookeani piirkonnas ja Arktikas. Vene maailmavaade ilmneb ju tema vapisümbolist, kus kahepäine kotkas vaatab korraga läände ja itta. Traditsiooniliselt on Venemaa eliit näinud oma riiki euroopalikuna, kuid sellel on ka Aasia ja Vaikse ookeani mõõtmed. Need eliidid asuvad Moskvas, mis on olnud Venemaa traditsiooniline võimukoht, võib-olla vaidlustavad teised, kes soovivad, et Venemaa oleks oma Vladivostoki baasi kaudu Vaikse ookeani piirkonnas proaktiivsem. Indo-Vaikse ookeani piirkond ei puuduta ainult USA-d ja Venemaa maailmavaade jääb tõenäoliselt puudulikuks ilma Indo-Vaikse ookeani piirkonnaga suhtlemiseta, kuna on potentsiaalne oht muuta see Hiinast sõltuvaks.

Kirjanik on Kanada Bharati keskuse teadur