Sporti peetakse sageli sõjaks ilma relvadeta. Neeraj Chopra noogutus pakistanlase Arshad Nadeemi poole lükkab selle seisukoha ümber

Kui poliitikud tormavad India olümpialasi õnnitlema, võiksid nad õppida riigimehelikkust, sportlikku vaimu ja suuremeelsust 23-aastaselt noormehelt, kelle uhkus oma rahvuse üle ei sõltu naaberriigi vihkamisest.

Maailma parim odaheitja – India sõdur – ei alistanud oma karjääri kõige suurejoonelisemal etapil kaotanud sõpra, kes hindas tema võitu.

George Orwell ei eksinud sageli. Tõsisel spordil pole tema sõnul ausa mänguga midagi pistmist. See on seotud vihkamise, armukadeduse, hooplemisega, kõigi reeglite eiramisega ja sadistliku naudinguga vägivalla tunnistajaks. Teisisõnu, see on sõda miinus tulistamine. Vähemalt see kord ei saanud ta sellest aga päris õigesti aru. Ja just India olümpiakulla võitja Neeraj Chopra ning tema sõber ja rivaal Arshad Nadeem Pakistanist lendavad vastu Orwelli küünilisele tarkusele.

Tõsine sport ja kõik imetlemist väärt sportlased mängivad hästi ja hindavad oma konkurente. Kahjuks on poolkontinendi kahe suurima riigi vahelised pinged – vaatamata nende ühisele kultuurile ja ajaloole – sageli levinud spordisse. Kriket on tavaline ohver, kuna need kaks riiki saavad harva kahepoolseid seeriaid mängida. Kuid oda, kuigi selle päritolu on relv, ei tohtinud olla ettur jingoistide vahel kibedates mängudes. Kui küsiti Nadeemi kohta, oli Chopra selge: oleks olnud hea, kui Nadeem oleks ka poodiumil. Asia ka naam ho jata.

Vaatamata sellele, et räägitakse spordist kui sõjast ja mängijatest kui sõdalastest, tuleneb tõeline võistlusvaim tipptaseme poole püüdlemisest ja solidaarsuse loomisest. Maailma parim odaheitja – India sõdur – ei alistanud oma karjääri kõige suurejoonelisemal etapil kaotanud sõpra, kes hindas tema võitu. See, nii palju kui Neeraji sportlikud võimed, on imetlemist väärt. Kui poliitikud tormavad India olümpialasi õnnitlema, võiksid nad õppida riigimehelikkust, sportlikku vaimu ja suuremeelsust 23-aastaselt noormehelt, kelle uhkus oma rahvuse üle ei sõltu naaberriigi vihkamisest.

See juhtkiri ilmus esmakordselt trükiväljaandes 11. augustil 2021 pealkirjaga „Sportlik žest”.