USA terrorismivastase sõja silmatorkav läbikukkumine

Kanwal Sibal kirjutab: Lõhe selle püstitatud eesmärkide ja tegeliku tulemuse vahel on selge terrorismi ja usulise ekstremismi tõusus Lääne-Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Aasias.

USA armee helikopter Chinook lendab 2. mail 2021 Afganistanis Kabuli kohal. (The New York Times: Jim Huylebroek)

9/11 pani aluse Ameerika ülemaailmsele terrorismivastasele sõjale. Al Qaeda rünnakud 11. septembril 2001 maailma suurima jõu sõjaliste ja majanduslike sümbolite vastu pidid käivitama Ameerika ülemaailmse vastuse.

Rünnakud kutsusid esile kaastunnet ja solidaarsust kogu maailmas, isegi USA-vaenulikes riikides. Šokeeritud arusaam, et hästi organiseeritud terrorism võib kõikjal põhjustada ulatuslikku kaost. President Vladimir Putin oli esimene välisriigi liider, kes rääkis president George W. Bushiga. Hiina saatis kaastundeavalduse. Kuuba, Liibüa, Põhja-Korea, aga ka Süüria Assad ja Iraani liidrid Khamenei ja Khatami mõistsid rünnakud hukka.

Afganistan oli terrorismivastase sõja esimene sihtmärk, mille suurejoonelised eesmärgid, nagu Bushi administratsioon sõnastas, olid võita terroriste nagu Osama bin Laden ja hävitada nende organisatsioonid, lõpetada terrorismi riiklik sponsorlus, tugevdada rahvusvahelisi jõupingutusi terrorismiga võitlemisel ja kaotada terroristide varjupaigad ja varjupaigad. Osamat kandnud Talibani režiim kukutati sõjaliselt välja.



USA ühepoolsuse uimastavas faasis kasutati seda vahendina suuremate välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks Lääne-Aasias, kõrvaldades liidrid, kes olid selles piirkonnas vastu Ameerika geopoliitilistele huvidele või ei teeni enam neid, alustades Saddam Husseinist. Sõjategevus Iraagi vastu 2003. aastal nimetati samuti osaks terrorismivastasest sõjast. 2011. aasta araabia kevade fenomen sai USA toetuse lootuses, et tung araabia maailma demokraatia järele osutub vastumürgiks religioossele ekstremismile ja terrorismile araabia ühiskonnas. Režiimimuutus Liibüas ja püüdlused kukutada Süüria režiim 2011. aastal terrorismi ja inimõiguste segastel põhjustel olid selle veendumuse tulemus, mis tulenes USA-s 11. septembri meeleolust ja poliitikast.

Kuid signaali suutmatus Iraagis ja Afganistanis ehitada riik üles demokraatlikel alustel, kaos Liibüas ja kaos Süürias paljastasid terrorismivastase sõja poliitilised ja sõjalised piirangud kui riigivõimu vahendi valitsusväliste osalejate kõrvaldamisel. üleriigilise ideoloogiaga, mis põhineb pühakirja ettekirjutustel, kultuurilisel vastumeelsusel ja sügaval kättemaksutundel lääne poolt tekitatud alanduste eest. Terrorismi kasv, tsiviilkonfliktid, põgenikevood ja põhimõttetud kohalikud kompromissid ekstremismiga diskrediteerisid terrorismivastase sõja. President Barack Obama langetas 2013. aastal oma sihi, loobus terrorismivastase sõja fraseoloogiast, kitsendades piiritu terrorismivastase sõja rea ​​püsivateks ja sihipärasteks jõupingutusteks Ameerikat ohustavate vägivaldsete äärmuslaste konkreetsete võrgustike lõhkumiseks. See tähendas juba, et Ameerika terrorismivastane ristisõda piirdub eelkõige omaenda julgeoleku kaitsmisega, mida Trump selgemalt väljendas. Ühepoolne taandumine Afganistanist esindab üldjoontes seda tegelikkust.

Ülemaailmne terrorismivastane sõda on selle püstitatud eesmärkide ja rahvusvaheliste tagajärgede põhjal silmatorkavalt läbi kukkunud. Bin Ladeni kõrvaldamine oleks võinud anda trofee, mida näidata, kuid islamistlik terrorism ja religioosne äärmuslus said tohutu tõuke Islamiriigi tõusuga Iraagi ja Süüria osades ning pärast selle likvideerimist levis Aafrikas selgelt äärmusliikumine, mis on seotud al-Qaeda ja Islamiriik. Islamistlik terrorism on tigedalt tabanud Bangladeshi ja Sri Lankat ning võtnud sihikule Kagu-Aasia. Euroopa on kannatanud dramaatiliste terrorirünnakute ja põgenikevoolu all, mille poliitilisi ja sotsiaalseid tagajärgi on iseloomustanud islamivastaste meeleolude ja parempoolsete natsionalistlike jõudude tõus.

Ameerika 11. septembri järgne terrorismivastane sõda mõjutas India huve ebasoodsalt. Autokraatlike, kuid ilmalike režiimide kõrvaldamine Lääne-Aasiast võimaldas teadlikult maha surutud äärmuslikel islamistlikel liikumistel tõusta, põhjustades džihaaditerrorismi ohvriks langenud Indias tõsist muret subkontinendi tagajärgede pärast.

Irooniline on aga see, et Islamiriigi ja taaselustunud Moslemivennaskonna esilekerkimine on toonud kaasa Pärsia lahe riigid, nagu AÜE ja Saudi Araabia, olles mures ohu pärast, mida need ideoloogiad oma poliitikale kujutavad, Indiale lähemale. Ameerika karmid sanktsioonid Iraanile, sealhulgas väidetava terroritegevuse eest, on negatiivselt mõjutanud meie strateegilisi ja ka energiahuve Iraanis.

Lõhe Ameerika terrorismivastase sõja eesmärkide ja tegelike saavutuste vahel on meie piirkonnas selge. Terroristid pole lüüa saanud ega nende organisatsioone hävitatud ei Pakistanis ega Afganistanis. Vaatamata Pakistani riigipoolsele terrorismile mitte ainult India, vaid ka USA vägede vastu Afganistanis, on USA lootnud Pakistanile, et ta hõlbustaks oma Talibani sidemete kaudu oma Afganistanist lahkumist, võimaldades tal selle käigus saavutada Afganistanis igatsetud strateegilist sügavust. India vastu. USA ei ole suutnud kaotada Pakistanis terroristide varjupaiku ja varjupaiku ega sundida soovimatut Pakistani tegutsema Haqqani rühmituse vastu, mis nüüd kontrollib Afganistani siseministeeriumi. Irooniline, kuigi USA tegutses Islamiriigi hävitamiseks Lääne-Aasias, on ta loovutanud riigi Talibanile, kusjuures Afganistani uus valitsus koosneb liberaalselt ÜRO loetellu kantud terroristidest. Irooniline on see, et islamistlikud äärmuslased ja terroristid on demokraatlikele väärtustele pühendunud Ameerika nõusolekul vallutanud riigi ilma igasuguse demokraatliku protsessita.

Kõigi nende negatiivsete reaalsuste taustal on India ja USA terrorismivastane koostöö olulistes valdkondades tulemuslikult laienenud. USA tunnustamine LeT-i, JeM-i, HuM-i terrorirühmitusteks ja viited piiriülesele terrorismile on olnud diplomaatiliselt abiks, kuid see ei ole tasakaalustanud Pakistanile antud palju suuremat karistamata ruumi vaatamata tema terroristlikule kuuluvusele.

USA terrorismivastane sõda on olnud selektiivne, seda on rikkunud topeltstandardid, kahtlused ja geopoliitilised motiivid. Eesmärgiks ei olnud mitte ainult Ameerika turvaliseks muutmine, vaid terrorismiohu kõrvaldamine kogu maailmas osana Ameerika juhtrollist. Viis, kuidas ta Afganistanist lahkus, on tekitanud kahtlusi, kas ta täidab mujal võetud kohustusi, mis sunnib riike riskima. Euroopa näeb väljaastumises lääne liidu välispoliitilist katastroofi. India on vähem turvaline, kuna Taliban-Pakistan võtab Afganistani üle USA vastutuleliku vihmavarju all.

See veerg ilmus esmakordselt trükiväljaandes 14. septembril 2021 pealkirjaga 'Sõda ja terror'. Kirjanik on endine välisminister