Orus pole võlukuuli

Valitsus peab mõtlema J&K karmimale väljakutsele – terrorismi, mitte ainult terroristide tapmisele

Kashmiri kohtumine, Kashmiri kokkupõrge, tapetud võitlejad, tapetud terroristid, kashmiiri terroristid, kashmiri võitlejad, pulwama kohtumine, armee, India ekspress, India uudisedIndia armee sõdurid patrullivad Saimoh' külas, Srinagarist umbes 45 kilomeetrit lõuna pool, Trali piirkonnas aset leidnud tulistamiskoha lähedal. (AP foto)

Veidi üle poole 2017. aastast on möödas ja tapetud terroristide arv on 105, mis on mitme aasta kõrgeim arv. Kui see on peredele väike lohutus, siis Feroz Ahmad Dari ja Ayub Panditi surma eest on kätte makstud nende kohutavate tegude toime pannud terroristide tapmine. Minu meelest pole kahtlustki, et Amarnath yatrise rünnaku eest vastutav Abu Ismail läheb peagi oma kaaslaste teed. See on kõigi Kashmiris tegutsevate julgeolekuelementide vahelise koostöö ja koordineerimise tulemus. Samuti on ilmne, et sisse voolab toimiv luure. Piiril on sissetungimise vastane positsioon tugev ja on piiranud nende arvu, kes on suutnud sisse hiilida. Mõiste nullinfiltratsioon on eksitus, kuid Põhja väejuhatus on teinud silmapaistvat tööd. töö kontrollimaks Pakistani katseid õhutada terrorit, surudes sisse kõva tuuma ja hästi koolitatud terroriste. Samuti on kontrolljoonel Pakistani armeele pidev surve. Ma tean, et meie ohvritest relvarahu rikkumistes kajastatakse regulaarselt meedias ja tundub, et tegemist on tarbetu tihase eest, mille kulud kaetakse inimeludega. Kuid see, et Pakistani armee on keeldunud oma kaotusi isegi oma seadusandjatele avaldamast, viitab sellele, et neil on midagi varjata.

Nagu tavaliselt, pakuvad rasketel aegadel armee, politsei, CRPF ja luureagentuurid muidu sünges Kashmiri keskkonnas säravat sädet. Praegu peitub säde julgeolekujõudude edus terroristide jahtimisel. Ent kuigi meie sõdurid teevad terroristide tapmisel suurepärast tööd, on aeg ka teistel valitsuse osadel hakata mõtlema Jammu ja Kashmiri keerulisemale väljakutsele – terrorismi tapmisele. Kuidas hinnata edu sisejulgeolekusituatsioonides, kus konflikt toimub võõrandunud elanikkonna keskel? Ausalt öeldes on enamik sõjaväelasi ja valitsusi kogu maailmas näinud vaeva, et leida õigeid mõõdikuid, mis võimaldaksid neil võidustrateegia vastu võtta. Mõned neist mõõdikutest ei ole kvantifitseeritavad ja seetõttu pöördume tagasi nende juurde, mida on lihtne üles lugeda – vägivaldsete vahejuhtumite arv, hukkunud sõdurid, hukkunud terroristid jne. Samas on sama oluline vaadata ka mittemateriaalseid aspekte.

See on eelkõige narratiivide ja ideede sõda. Ja selle vastu võideldakse elanike mõtetes. Südamete ja meelte kampaania ei puuduta mitte niivõrd südant, kuivõrd mõistust. Tapetud terrorist on küla poeg või vend. Kohalike süda jääb talle alatiseks. Parim, mida valitsusväed saavad loota, on elanike mõistmine ja lugupidamine. See juhtub siis, kui inimeste teadvuses on tunne, et valitsus hoolib ja on erapooletu. Rahutu meele jaoks teeb tervendav puudutus imesid. Äärmuslus leiab kergesti arenemisruumi identiteedihirmu, ebavõrdsuse ja eelarvamuste õhkkonnas. Kas need hirmud vastavad tõele või mitte, pole oluline, oluline on see, kuidas ühiskond neid mõistab. Joseph Goebbels ütles: Kui räägite valet piisavalt suurelt ja kordate seda pidevalt, hakkavad inimesed seda lõpuks uskuma. Siit ka võitlus ideede pärast, kus valitsuse narratiiv peab lisaks propagandale ja valedele kandma ka inimeste mõtteid. Sellega tuleb kiiresti tegeleda.

Kashmiriyat on Kashmirile ainulaadne, kuid see on kooskõlas ka India ühiskonna parimate väärtustega – kogukondadevahelise vendluse ja kaasava iseloomuga. Kahtlemata on need väärtused viimase kolme aastakümne jooksul olnud surve all, kuna radikaalsed elemendid on sotsiaalse ruumi üle kontrolli haaranud. Kas on lootust? Jah, on, kuigi see on ilmnenud leitnant Ummer Fayazi, Ayub Panditi ja Amarnath yatrite traagiliste tapmiste käigus. Kohaliku elanikkonna reaktsioon nende juhtumite hukkamõistmisel ja kõigi erakondade kokkutulek annab hõbedase voodri. 2006. aastal toimus Iraagis mässuline Al Qaeda domineeriv positsioon. Al-Qaeda alustas oma edust ameeriklaste vastu õhutatuna jõhkrat ja tigedat kampaaniat kohalike elanike vastu, kes olid selle fanatismi vastu. Sunniitide hõimud on tüdinenud ja pöördusid Anbari ärkamisajal Al Qaeda vastu. See oli üks suuremaid mässuvastase võitluse edulugusid mõnevõrra katastroofilises Iraagi sõjas ja see juhtus seetõttu, et kohalikud otsustasid oma elu üle kontrollida.

Kas me näeme Kashmiris mõneti sarnast hetke? Kui me seda teeme, peab valitsus kasutama võimalust tugevdada mõõdukaid hääli J&K-s, mis näis olevat täielikult uppunud. See nõuab konkreetseid meetmeid, et toetada kodanikuühiskonna rühmitusi J&K-s ja summutada räiget retoorikat mõnes meedias.

Kogukonna kaasamine on teine ​​võtmetegur konfliktide lahendamisel. J&K kogukond koosneb suures osas alla 30-aastastest noortest ning paljud neist on võõrandunud ja vihased. Nende igatsus parema elu järele kajastub massilises osavõtus värbamismiitingutest, kuid see ei pruugi kajastada riigipoolset eelarvamust. Kohalike elanike liitumine terroristide ridadega on tõsine probleem, millel on tõsised tagajärjed Kashmiri ühiskonna tulevikule. Politseipeadirektor S. P. Vaid on kutsunud üles relva haaranud kohalikke elanikke tagasi peavoolu juurde. See on igati õige sõnum ja sellele peab järgnema terviklik rehabilitatsiooniplaan, millel on nii keskuse kui ka riigi toetus. On veel üks kogukond, kelle kitsikused vajavad tõsist pilku – Kashmiri panditid. Need on Kashmiri struktuuri lahutamatu osa ja kui nende raskustele ei leita väärikat lahendust, ei saa Kashmiri konfliktide lahendamist pidada täielikuks. Tänaseks on neist saanud riigisisese poliitika õnnetud ohvrid.

Väidetavalt on valitsus andnud julgeolekujõududele terroristidele jälitamiseks vabad käed. Armee käed pole kunagi terrorismivastastes operatsioonides seotud olnud, kuid teade on moraalile hea. Terroristide tapmine, kuigi see on oluline vägivallataseme vähendamiseks ja ülemvõimu säilitamiseks, ei ole terrorismi väljajuurimise võlu. Aastakümnel 1993–2002 oli iga kuu tapetud terroristide arv 100–200. Viisteist aastat hiljem on J&K probleem endiselt meiega. Selle lahendamiseks peab valitsus astuma palju põhjalikumaid samme. Kirjanik läks pensionile India armee põhjaväejuhatuse ülemjuhatajana