Miks on uue MSME registreerimissüsteemi numbrid nii väikesed?

Põhjusteks võivad olla GSTIN-i nüüdseks kehtetuks tunnistatud nõue, teadlikkuse puudumine ja sünge majanduslik olukord pärast pandeemiat. Kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted soovivad kasutada toetusi ja muid laenuvõimalusi, tuleb see lõhe ületada

MSMEKuna paljude ettevõtete käive on alla 40 lakh Rs ja seega ei pea nad olema GST-ühilduvad, muutis see Udyami süsteemis registreerimiskõlbmatuks. Sellise nõude eemaldas MoMSME tänavu 5. märtsil. (Faili foto)

2020. aasta juunis esitas MoMSME teatise mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (MSME) määratluse muutmise kohta ning võttis kasutusele uue registreerimissüsteemi – Udyam. Alates 1. juulist 2020 tehti MSME määratluses kolmekordseid muudatusi. Esiteks eemaldati eristus tootmis- ja teenindussektori MMSE-de vahel; teiseks võeti kasutusele täiendav käibekriteerium; ja kolmandaks, investeeringute künniseid vaadati ülespoole. Teatisega kehtestati ka uus registreerimismenetlus vastavalt MSME muudetud määratlusele. Seisuga 31. märtsil 2021, mis oli uues Udyami süsteemis registreerimise tähtaeg, on registreerunud vaid 26,4 miljonit ettevõtet. See tähendab, et täna on Udyami registreeritud vähem kui 5 protsenti kõigist hinnangulistest väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (6,33 miljonit krooni).

Eelmises MSME registreerimissüsteemis – Udyog Aadhaari memorandumis (UAM) – oli registreerimisi rohkem. 2015. aastal kasutusele võetud ja 2020. aasta juunini töötav süsteem registreeris veidi üle ühe miljoni, st ligikaudu 16 protsenti hinnangulisest universumist. Nagu UAM-süsteem, on ka Udyami süsteem tasuta, paberivaba ja digitaalne. Oluline erinevus nende kahe süsteemi vahel on see, et Udyami all saab pärast Aadhaari/PAN-i pakkumist kõik asjakohased tulumaksu- ja GST-andmed vastavatest valitsuse andmebaasidest taustaprogrammis tõmmata. Lisaks piisab ühest registreerimisest mitme sama ettevõtte tegevuse jaoks.

Ettevõtetel, kes end sertifitseerivad ja registreerivad, on õigus teatud soodustustele. Need ulatuvad toetusskeemidest, nagu Credit Linked Capital Subsidy Scheme (CLCSS), toetuskõlblikkusest kuni maksete hilinenud kaebuste registreerimiseni portaalis MSME SAMADHAAN. Vastavalt RBI teatisele alates augustist 2020 võivad laenuandjad nõuda Udyami registreerimist krediidi saamiseks. Udyami portaal on integreeritud ka valitsuse e-turuplatsi ja nõuete ja allahindluste süsteemiga (TReDS), et ettevõtted saaksid osaleda riigihangetes ja omada mehhanismi oma arvete diskonteerimiseks.

Miks on MSME-de registreerimismäär Indias nii madal?

Üks aeglase registreerimise selgitus võib olla varasem nõue, et ettevõtted, kes soovisid registreeruda Udyami all, pidid esitama oma GSTIN-i. Kuna paljude ettevõtete käive on alla 40 lakh Rs ja seega ei pea nad olema GST-ühilduvad, muutis see Udyami süsteemis registreerimiskõlbmatuks. MoMSME eemaldas sellise nõude 5. märtsil 2021. Kuna aga registreerimise tähtaeg oli 31. märts 2021, oleks see sekkumine võinud paljusid MSME-sid Udyami portaalis registreerimast tagasi hoida. Kõigist Udyami registreeritud ettevõtetest on GSTIN-iga ainult 2 protsenti.

Teine seletus võib olla teadlikkuse puudumine uue registreerimissüsteemi enda kohta. See on üldine tähelepanek, kui vaadelda sektoris kasutusele võetud kavade vähest kasutamist. Viimase NCAER Business Confidence Indexi (BCI) uuringu kohaselt ei olnud 2020. aasta detsembri seisuga umbes 75 protsenti MSME-dest teadlikud erakorralise krediidiliini tagamise skeemist (ECLGS). Madal teadlikkus skeemide kasutuselevõtust, nende abikõlblikkuse tingimustest, paberimajanduse nõuetest ja kaebuste lahendamise mehhanismidest mõjutab nende skeemide üldist levikut. Rajya Sabhale saadetud kirjalikus vastuses ütles MSME-de minister, et 87 lakh ühikut on kasutanud ECLGS-i raames garantiisid (seisuga 2. veebruar 2021). See tähendab, et ainult ligi 14 protsenti kõigist MSME-dest on seda skeemi kasutanud alates selle kasutuselevõtust Atmanirbhar Bharati paketi osana selles sektoris.

Loe ka|Selgitatud: miks on Covid-19 blokaad kõige enam mõjutanud keskmisi, väikeseid ja mikroettevõtteid?

Teine sünge, kuid tõenäoline seletus võib olla see, et suur hulk väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid on pidanud pandeemiaperioodil tegevuse lõpetama. Hoolimata poliitilistest algatustest sektorile tõuke andmiseks oleks tarneahelate sulgemine ja häired suurendanud rikkumisi. Kui väikeettevõtted ei suuda toime tulla, on vältimatu, et nad oleksid pidanud poe sulgema.

Ligi 6 miljoni suuruse registreerimata üksuste saatus on endiselt ebakindel. Jääb küsimus, kas neil lubatakse kasutada toetusi ja muid krediidivõimalusi ilma Udyami registreerimiseta. Prioriteedisektori laenude (PSL) juhised ei ole sõnaselgelt nõudnud UAM-i või Udyami numbrit. Kuna aga RBI on lubanud laenuandjatel nõuda Udyami registreerimist krediidi saamiseks, on võimalik, et mõned võivad seda teha. Arvestades sektoris juba kasvavat laenupuudujääki, võivad laenuandjad, kes seavad sellised nõuded prioriteetsele sektorile, veelgi rõhutada VKEde laenupuudujääki.

MoMSME ei ole veel kommenteerinud, kas Udyami registreerimise tähtaega pikendatakse veel mõne kuu võrra. Kuigi eeldatakse, et tähtaega pikendatakse, ei saa üle tähtsustada vajadust kiirendada selliste oluliste algatuste elluviimist. Riigi kümme osariiki moodustavad 74 protsenti kõigist hinnangulistest MSME-dest. Edetabeli tipus on Uttar Pradesh 89 miljoni MSME-ga, millest vaid 2 miljonit on registreeritud Udyami all. Osariikides, mis moodustavad riigis valdava osa MSME-dest, tuleb MSME piirkonna instituutidele ja teistele MoMSME välibüroodele teha ülesandeks esmajärjekorras Udyami süsteemi harimine ja teadlikkuse tõstmine. Viimase miili teadlikkuse tõstmine süsteemidest ja skeemidest, mis võivad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele kasu tuua, on vajalik samm lõputu juurdepääsulõhe ületamiseks.

Pandey on riikliku rahanduse ja poliitika instituudi (NIPFP) stipendiaat ja Pillai teadur. Vaated on isiklikud.