Miks on sunniviisilised rahvastikukontrolli meetmed halb mõte?

Sünnihetkel kadunud tüdrukute arv on kasvanud 35 tuhandelt aastatel 1987–1996 55 miljonile aastatel 2007–2016. Sellised seadused võivad halvendada sugude suhet osariikides, kus sooselektiivset aborti ikka veel praktiseeritakse

Arvestades UP suurt rahvaarvu ja geograafiat, tuleks pereplaneerimisele ja sündivusele keskenduda. (Ekspressfoto)

Kirjutasid Shriya Bajaj ja Sandeep Pandey

Hiljuti arutavad rahvastikukontrolli meetmeid Assami ja Uttar Pradeshi osariigid. Paljud teised osariigid, nagu Rajasthan, Madhya Pradesh, Telangana ja Andhra Pradesh, Gujarat, Maharashtra, Uttarakhand, Karnataka ja Odisha, on juba mõnda aega järginud kahe lapse normi kohalike omavalitsuste valimistel.

Uttar Pradeshi seaduskomisjoni esitatud seaduseelnõu soovitab, et ühe või kahe lapsega inimesed saaksid hüvitisi töökohtade edutamise, rahaliste hüvitiste, tervisekindlustushüvitiste ja paljude muude soodustuste osas. Rohkem kui kaks last võivad hõlmata karistusi, nagu valitsuse töölt ja kohalike omavalitsuste valimiste keelamine ning toidukorra kaartide piiramine neljale inimesele. Pakutav loogika on see, et rahvastiku vähenemine võimaldab UP-l saavutada säästva arengu eesmärgid ja ressursside õiglane jaotamine.



India rahvaarv kasvas aastatel 1930–1980 plahvatuslikult, kusjuures 1931. aasta rahvaloenduse kümnendiline kasv kasvas 1981. aasta loendusel umbes 25 protsendini. Alates 1981. aastast on rahvastiku kasv olnud langustrendis ja 2011. aasta rahvaloendusel oli Indias kümnendiku kasvumäär 17,1 protsenti. Tabel 1 näitab, et UP on viimasel kümnendil hakanud näitama langustrendi, mis on positiivne märk rahvastiku stabiliseerumise suunas. Lanceti 2020. aastal läbiviidud uuring prognoosis, et India rahvaarv saavutab haripunkti umbes 2048–160 kroonini ning seejärel väheneb ja jõuab 2100. aasta paiku umbes 109 kroonini.

Summaarne sündimuskordaja riiklikul tasandil on NFHS-4, 2015-16 (NFHS, 2015-16) järgi 2,2 sündi naise kohta. Prognooside kohaselt langeb TFR 2020. aastaks 1,24-ni. Mitmes osariigis on TFR juba riigi keskmisest madalam. Ka Uttar Pradeshis on TFR vähenenud 4,8 lapselt naise kohta 1992. aastal 2,7 lapsele naise kohta 2016. aastal (tabel: 2). Seda vaatamata laste suremuse vähenemisele 83-lt 2000. aastal 43-le 2016. aastal (Tervise- ja perehoolekande osakond, U.P., 2021).

Indias on rasestumisvastaste vahendite praegune kasutamine 53,5 protsenti. Uuringud näitavad, et laste sooline koosseis on Indias seotud rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Paarid, kellel on neli või enam last, kasutavad suurema tõenäosusega kaasaegseid rasestumisvastaseid vahendeid, kui neil on vähemalt üks poeg ja üks tütar. Nad kasutavad vähem tõenäoliselt rasestumisvastaseid vahendeid, kui neil on kõik tütred ja poegi pole. Sellistes osariikides nagu UP on rasestumisvastaste vahendite kasutamine olnud alla riigi keskmise ja rahuldamata vajadused on üsna suured, umbes 18 protsenti (tabel 4). Sellistel juhtudel peaks riik keskenduma perele valikukorvi pakkumisele.

Samuti näeme, et kooliaastatega väheneb TFR nii riiklikul kui ka UP-l. Sama näitavad osariigid nagu Kerala ja Punjab, mille TFR on 1,6. Tabelist 5 on selge, et koolihariduseta naise kõrge TFR on Indias 3,07 ja UP puhul 3,5. Haridustaseme tõustes väheneb TFR Indias 1,71-ni ja UP-i puhul 1,9-ni rohkem kui 12 kooliaasta jooksul. Uuringud on näidanud sama ka UP-i puhul. Kõrgem sündimus oli koondunud madala naiste haridustasemega piirkondadesse, peamiselt UP põhja-keskosas.

Indias on sündides kadunud tüdrukute arv kasvanud 35 tuhandelt aastatel 1987–1996 55 tuhandele aastatel 2007–2016. Sellise rahvastikukontrolli seaduseelnõu esitamine halveneb osariikides, kus endiselt tehakse soovalikulist aborti. Kui sooline suhe on üldiselt paranenud 898 naiselt 1000 mehe kohta 2001. aastal 912ni 2011. aastal, siis laste soo suhe (0–6 aastat) on samal perioodil UP-s langenud 916-lt 902-le. See peaks tekitama muret, kuna iga sunnimeetmed võivad seda suhet tüdrukute suhtes halvendada. Arvestades UP suurt rahvaarvu ja geograafiat, tuleks keskenduda pereplaneerimisele ja sündimusele. Asjakohasemalt toimiks haridusreformide toomine ja valikuvõimaluste andmine pereplaneerimiseks. See tooks kaasa üldise sündimuse paranemise nii riigi kui ka riiklikul tasandil.

Bajaj on M Phil rahvastikuuuringute alal Rahvusvahelisest Rahvastikuteaduste Instituudist Mumbais ja Sandeep Pandey on Sotsialistliku Partei (India) asepresident